Prantslased aretavad kuumale ja paduvihmale vastupidavat viinamarjasorti

Hiljutine uuring tuvastas, et Bordeaux kuulsad viinamarjaistandused võivad 2050. aastaks ära kuivada. Sestap püüavad sealsed veinitootjad meeleheitlikult aretada viinamarjasorti, mis oleks kliimamuutuste suhtes vastupidavam.

Keset kiiret saagikoristuse aega teeb Prantsuse viinamarjakasvatajatele suurt muret vaenlane, keda nad nimetavad oma suurimaks ohuks - kliima muutumine.

Hooajaliste saagikoristajatega kõrvuti töötavad istanduste nõlvadel teadlased, uurides eksperimentaalseid viinamarjasorte.

Eesmärk on leida sellised, mis tänavusel eriti kuival suvel paremini vastu pidasid ning millest valmistatakse kerge kehaga veine nagu Brouilly, Morgon ja Julienas. Üldiselt vähenes viinamarjasaak kuivuse tõttu enam kui neljandiku võrra.

Kollaste lehtede ja kuivanud marjadega sordid jäetakse kohe kõrvale, need ei sobi, selgitas portaalile The Local Jean-Michel Desperrier Beaujolais veinitootjate uurimiskeskusest Sicarex.

Nn kuumakindlate sortide vajadus sai viinamarjakasvatajatele selgeks juba 2003. aasta erakordselt kuumal suvel.

Tänavune suvi oli küll pisut leebem, kuid tuletas seda vajadust siiski selgelt meelde - Prantsusmaal oli tegemist kolmanda kuumima suvega alates 1900. aastast, sademeid tuli tavalisest poole vähem. Seetõttu algas saagikoristus Beaujolais piirkonnas terve kuu võrra varem kui kaks aastat tagasi.

Peamist tähelepanu pööratakse paikkonna peamisele sordile Gamay, seda püütakse ühelt poolt muuta vastupidavamaks kuivusele ja teisalt paduvihmadele nii, et marjad oleksid suured, kõva kestaga ja n-ö lahtise kobaraga, et hallitus ligi ei pääseks.

Samas ei saa eitada, et et soojem ilm on põhjapoolsematele kasvatajatele kasuks tulnud - viinamarjad küpsevad paremini ja niiskest keskkonnast tingitud haigusi esineb vähem.