Piimalehmade arvult olid suurimad liikmesriigid Saksamaa (4,3 miljonit), Prantsusmaa (3,7 miljonit), Poola (2,3 miljonit) ja Itaalia (2,1 miljonit). Enam kui miljon piimalehma elas veel Ühendkuningriikides, Hollandis, Iirimaal ja Rumeenias.

Kokku tegeleb veisekasvatusega Euroopa Liidus umbes 2,6 miljonit ettevõtet ja farmi. Suurima veisekasvatajate arvuga riigid on Rumeenia (728 000) ja Poola (514 000). Kõige vähem on veisekasvatajaid eksootilistes saareriikides Küprosel (280) ja Maltal (290).

Piimalehmade osakaal üldveiste arvust oli suurim Rumeenias, Bulgaarias, Leedus ja Küprosel, ulatudes 44%-ni. Madalaim piimalehmade osakaal oli Hispaanias, Portugalis, Iirimaal ning Ühendkuningriikides. Neis riikides oli piimalehmi alla 20%.

Mullu suurenes või ei muutunud lehmade arv kahekümnes liikmesriigis. Enim kasvas lehmade arv Saksamaal (78 000), Itaalias (66 000), Hollandis(56 000) ja Prantsusmaal (55 000). Lehmade üldarvu kahanemist oli märgata ka Poolas (47 000), Leedus ja Horvaatias (15 000).

Osakaalult oli kahanemine suurim uues liikmesriigis Horvaatias (8,3%), järgnesid Leedu (4,5%) ja Ungari (4,3%) protsendiga. Kogu Euroopa Liidu liikmesriikide piimaveiste osakaal kasvas mullu aasta varasemaga võrreldes 1,3% võrra.

Eesti oli oma veiste arvukuselt Euroopa mastaapides väga väike. Kõigist piimalehmadest elab meil vaid 0,41% ja koguveiste arvust 0,3%.

Karja struktuurilt olid suurimad piimafarmid Taanis (keskmine piimalehmade arv karjas 133,7), Tsehhis (122,9) ja Küprosel (102,6). Kõige väiksemad karjad on Rumeenias (1,8), Bulgaarias (3,9) ja Leedus (4,1). Euroopa Liidu liikmesmaades keskmiseks farmi suuruseks oli 13,5 piimalehma. Sealhulgas viieteistkümne nn vana Euroopa Liidu riigi keskmine karja suurus oli 42,9 lehma.

Euroopa Liidu keskmine veiste arv ühes karjas oli 2013. aastal 33,8.