Arendus eeldab koostööd

Teemaga tegelemist alustati PRIA ja Tartu Observatooriumi koostöös juba 2011. aastal. Esimesena hakati arendama niitmise tuvastamise teenust. Selleks kasutatakse nii radar- kui optiliste satelliitide andmeid. Kuna Eestis on ilm maist kuni oktoobrini umbes 70% ajast pilvine, siis andis arendustööle tõuke radarsatelliitide suur eelis optiliste piltide ees - sõltumatus päikesevalgusest ning võime „näha“ maal toimuvat läbi pilvede.

Tartu Observatooriumi väljatöötatud algoritm võimaldab kindlaks teha, kas põldu on vegetatsiooniperioodi jooksul niidetud või mitte. 2016. aastast liitus arendustöödega IT- ja äriteenuste ettevõte CGI, kelle ülesandeks on ehitada satelliidipilte töötlev ja niitmise algoritmi „jooksutav“ tarkvara ja liidestada see PRIA teiste infosüsteemidega. Töid rahastatakse EL struktuurifondide toetuse abil.

Niitmise tuvastamise aluseks on satelliidipiltide aegridade pealt tehtavad analüüsid. Analüüsiks vajalikud satelliidipildid laaditakse praegu Euroopa Kosmoseagentuuri serveritest CGI-s paiknevale serverile, kus ka andmeid töödeldakse. Tõenäoliselt hakkab CGI serverit 2018. aastal asendama EstHub ehk Eesti ühtne satelliiditeenuste server, mida saavad kasutada ka teised riigiasutused. EstHubis tehakse Sentinel piltide allalaadimine ja esmane töötlus. Niitmise jälgimise teenus ühendatakse samuti selle serveriga.

Niitmisest annab märku biomassi muutumine

Niitmise tuvastamine viiakse läbi üle Eesti - analüüsitakse kõiki pindalatoetuste taotlustel märgitud põlde, mida saab niita. SATIKAS kasutab e-PRIA kaudu sisestatud põllupiire.

Niitmise indikatsiooniks on põldudel oleva biomassi muutused ajas. Analüüsi täpsustamiseks kasutatakse meteoandmeid, mis saadakse meteoradaritelt Sürgaveres ja Harkus ning ilmajaamadelt. Niitmise analüüsi tehakse põllu piiri sisse jäävate pikslite kaupa ja seejärel ühtlustatakse tulemus tervele põllule.

Rohumaadel kasvab erinevaid taimi ja neil on erinev biomassi hulk, seepärast on ühtlustamine vajalik. SATIKAS ei ütle täpselt, milline põlluserv on niidetud ja kus on niitmata. Kui biomassi hulga väärtus terve põllu ulatuses teatud ajavahemiku jooksul oluliselt muutub, saame öelda, et konkreetne põld on sel ajavahemikul niidetud. Tulemusi väljastatakse keskmiselt üks kord nädalas.

Kuidas näha SATIKA töö tulemusi

SATIKAST ei hoia saadud teavet ainult endale. Seda saavad kasutada nii PRIA inspektorid kui ka pindalatoetuste taotlejad. Niitmise analüüsi tulemused jõuavad e-PRIAsse ja avalikule veebikaardile, kus on eraldi kiht „Niitmise tuvastamine“. Prognoosime, et avalikkus saab niitmise tuvastamise tulemusi näha juuli keskpaigaks.

Kui hakkab lähenema rohumaade niitmise tähtaeg, on PRIA-l plaanis saata taotlejatele lühikesi meeldetuletusi e-kirjaga. Eesmärgiks on distsiplineerida neid toetuse taotlemisega võetud niitmise kohustust täitma. Tulevikus tahame arendada ka võimaluse teavitamiseks SMS-sõnumitega.

Ainult SATIKA niitmise-analüüsi tulemuste järgi taotlejaid hooldamata põldude eest tänavu ei sanktsioneerita. Küll aga aitavad need andmed lahendada vaidlusi taotleja ja inspektori vahel. SATIKA analüüsi teostamisse inimese käsi ei sekku, nii puudub seal täielikult subjektiivsuse moment. Kõigi analüüside tulemused säilitatakse.

Niitmise tuvastamise arenduse lõpetame 2017. aasta lõpuks. Järgmisena ootavad põllumajandusmaa harimise ja loomade karjatamise tuvastamine arendused.

Allikas: PRIA