PRIA: Kõik eksimused pole pettus
Meediakanalites - nii teles kui lehtedes - on viimasel ajal palju juttu olnud toetuse saamiseks kasutatavatest petuskeemidest. Ilmselt on meediakajastus teemat tugevasti võimendanud, käsitledes igasuguseid eksimusi kui pettust.
Milliste õigusaktide alusel saab PRIA otsustada, kas tegemist on pettusega või ei?
Täpsustame kõigepealt, mis on üldse pettus: kliendi tahtlik katse/skeem, et saada PRIAst toetusraha sellele, milleks ausal teel toetust ei saaks. Seega igasugune rikkumine või eksimine ei ole veel tahtlik pettus. Näiteks taotleja pole nõuetest täpselt aru saanud ja esitab vigaseid dokumente, pindalatoetuse taotleja näitab taotluses pindala ja põllupiire ebatäpselt jne, investeeringutoetuse saanud ettevõte läheb ebaõnnestunud äriplaani tulemusel pankrotti....
Tahtlike ja teadlike pettustejuhtumite puhul, mille tuvastame, on vajalik PRIA ja uurimisasutuste (prokuratuur, politsei kriminaalbüroo majanduskuritegude talitus) koostöö, et toimunus selgus saada. PRIA-l endal on pädevus kontrollida taotleja ettevõtet - dokumente, objekti - ainult toetusega seotud ulatuses, mitte kogu ettevõtet. Sageli vajaksime tõe selgitamiseks juurdepääsu nt veel mingitele raamatupidamisdokumentidele, kirjavahetusele jne - sellist õigust meil pole.
PRIA ise peab arvestama toetuste menetlemisega seoses paljusid õigusakte - nii Euroopa nõukogu ja komisjoni regulatsioonid kui ka Eesti seadused ja määrused ning PRIA enda tööprotseduurid. Kuid pettusekahtluse korral toimub uurimine juba väljaspool PRIAt kriminaalmenetluse seaduse raames. Pettuses kedagi süüdlaseks tunnistada saab aga vaid kohus.
Neid juhtumeid, kus kahtlustame toetuse saamisega seoses pettusi, on väga vähe. Igal aastal menetleme kümneid tuhandeid taotlusi ja kuludokumente, aga praeguseni oleme prokuratuuri pöördunud 15 korral taotlusega algatada uurimine kokku paarikümne kliendi suhtes.
Kui palju olete kokku puutunud sellega, et ettevõte "kohendatakse" toetusnõuetele vastavaks ja millistel puhkudel on sellisel juhul tegemist pettusega?
Toetuse saamiseks peavad olema täidetud mitmed lävendkriteeriumid. Taotlejad, kes aga ei suuda lävendeid täita, hakkavad endid „kohaldama" toetusnõuetele vastavaks.
Enamiku investeeringumeetmetejuures on nõutav omatoodetud põllumajandusaaduste müügitulust saadav käive taotlemisele eelneval majandusaastal. PRIA asub kahtluse korral täiendavalt uurima neid, kelle müügitulu on liialt piiripealne. On selliseid taotlusi, kus nõutav müügitulu on 2400 eurot ja täpselt sama käive näidatakse ka majandusaasta aruandes. Sellistel juhtudel minnakse üldjuhul kohapeale taotleja raamatupidamise algdokumente kontrollima.
On mitu juhust, kus tegelikke majandustehinguid tehtud ei ole. Ostja ja müüja on näiliselt vaid arveid liigutanud. Tegelik omatoodetud põllumajandusaaaduste müügitulu aga puudub.
Sageli kohaldatakse ka finantsnäitajad taotlemise nõuetele vastavaks. Peamisteks finantsnäitajateks taotlemisel on maksevõime ja võlakordaja. Nende näitajate nõuetega vastavusse viimiseks muudetakse tagantjärele majandusaasta aruannete lisasid, kus „mängitakse" ringi bilansi erinevad read, millega viiakse majandusnäitajad kooskõlla meetme määrusega. Ka sellise kahtluse korral püüab PRIA selgust saada raamatupidamise algdokumentide täiendava kontrollimisega.
Toetuse saamise oluliseks kriteeriumiks on ka omafinantseeringu olemasolu. Esineb juhtumeid, kus hinnapakkumised on tegelikust turuhinnast oluliselt kõrgemad ja väljamakstav toetussumma ongi seadme või ehitise tegelik turuhind. Sellisel juhul tegelikult taotlejal omafinantseering puudub ja tegemist võib olla soodustuskelmuskatsega toetussumma suuremas väljapetmises kui meetme määrus seda ette näeb.
Kas ehitusprojekti või -hinna muutus on igal juhul petuskeem?
Nii ei saa kindlasti väita. Investeeringuobjekti või selle hinna muutmine, näiteks ehituse puhul, ei too tingimata kaasa süüdistust pettuses. PRIA juhib tähelepanu, et kõikidest olulistest muudatustest tuleb investeeringutoetuse taotlejal PRIAt teavitada ja nendeks kooskõlastus saada. Kui seda ei tehta, võib tegu olla toetuse väärkasutusega, mille tulemusel ei saa PRIA varem toetuseks määratud summat välja maksta või tuleb ka varem osaliselt välja makstud summa tagasi nõuda.
Muudatusi projektides ja ka hindades tuleb tegelikkuses tõesti sageli ette ning see on paljudel põhjustel mõistetav. Näiteks on taotluse esitamise ajaga võrreldes muutunud hinnad; omaaegne hanke võitnud ehitusettevõte enam ei tegutse - tuleb leida uus; projektis kavandatud seadmeid või materjale pole enam müügil ja tuleb asendada teistsugustega; ehituse käigus selguvad paremad või vajalikumad lahendused kui ehitusprojektis kavandati jne.
Esialgsest kallimaks osutuvate objektide puhul makstakse toetust esialgses määratud ulatuses ja ülejäänud hinnavahe, mille kallinemine põhjustab, jääb ettevõtja enda kanda. Üks olulisi põhjusi on see, et enamiku investeeringumeetmete puhul on igas taotlusvoorus selle vooru eelarve ulatuses ka konkreetsete summadega toetused juba määratud - lisaraha pole võimalik kallinenud projektile teistelt ära võtta.
Milliseid ehitusprojekti ja -hinna muutusi PRIA aktsepteerib?
Pole võimalik anda ammendavat loetelu muudatustest, mis on erinevate meetmete tingimuste seisukohast olulised ja millest seetõttu tuleb PRIAt kooskõlastuse saamiseks teavitada. Iga selline muudatuse-soov lahendatakse n.-ö individuaalselt.
Näiteks kui tootmishoonele soovitakse nelja väiksema akna asemele teha kolm suuremat, siis pole see oluline muudatus. Kui vasikalauda asemele soovitakse ehitada samasse kohta samasuguste mõõtmetega hoone kanala jaoks, siis juba on. Sest MAK 1.4.2 (loomakasvatushoonete investeeringutoetus) tingimustes on oluline looma/linnu liik, liigiga on seotud loomakohtade arv kavandatavas hoones, samuti on erinev toetuse määr erinevat liiki loomade-lindude puhul, sõnniku käitlemisega seotud nõuded jne.
Kuna taotlus rahuldati ja toetus arvutati välja ühe liigi andmete põhjal, siis ei ole mõeldav projekti elluviimise käigus liiki teisega asendada, sest see eeldanuks teistsugust hindamist ning võimalik, et projekt oleks saanud ka teistsuguse koha paremusjärjestuses. Võibolla poleks see projekt siis toetust pälvinudki? Või kujuneb seoses loomakoha kohta väiksema määraga toetusega seoses kogu toetusssumma väiksemaks - aga selle arvel võinuks saada toetust keegi teine?
Kui objekt läheb odavamaks (masu ajal juhtus ehitushindade langemise tõttu ka nii), kui suur on siis tootja õigus toetusraharaha jäägi kasutamise üle iseseisvalt otsustada?
Valesti käituvad need toetusesoovijad, kes saavad mõne osa oma investeeringuobjektist realiseeritud taotlusse kirjutatud hinnast odavamalt, otsustavad „vabanevat" raha kasutada millekski muuks. Nad eeldavad, et PRIA maksab kulutuse sisust sõltumata toetuse täissummas välja, „kuna raha oli nagunii eraldatud ja summa jäi samaks".
See ei ole nii. Kui objekt osutub algsest odavamaks, siis väheneb proportsionaalse osa võrra ka väljamakstav toetus. PRIA-l ei ole võimalik maksta toetust selliste kulutuste hüvitamiseks, mida esialgses taotluses polnud märgitud. See oleks toetuse mittesihipärane kasutamine ja seda me ei saa heaks kiita.
Kas kooskõlastamise kohustus kehtib ka muudele investeeringuobjektidele peale ehituste?
Muudatustest tuleb PRIA-le teatada ja need kooskõlastada mitte ainult ehitiste puhul, vaid ka valmis seadmete, masinate, tehnika jne ostmise korral. Näiteks on toetus määratud X liiki traktori ostuks, aga seda pole enam müügil, hanke võitnud tarnija pakub teist samaväärset mudelit. See on aktsepteeritav.
Küll aga ei saa näiteks traktori jaoks määratud toetust kasutada kombaini soetamisel (nt meede MAK 1.4.1 - mikropõllumajandusettevõtte investeeringutoetus). Kombain ei saa täita investeeringuprojekti sellist eesmärki, mida täidab traktor, ning ka toetuse määr (protsent abikõlblikust maksumusest) on taktori ja kombain puhul erinev.
Millal tuleb muudatustest PRIAle teada anda?
Olulistest muudatustest projekti elluviimisel tuleb PRIAle teatada ja kooskõlastus saada kindlasti enne, kui kuludokumendid juba tehtud investeeringu kohta PRIAsse esitatakse. Nii välditakse riski, et nõusolekut liiga põhjalikuks muudatuseks ei saada ja tegemist on toetuse mittesihipärase kasutamisega.
Õigeaegne muudatustest teavitamine (st enne kuludokumentide esitamist) aitab tagada selle, et PRIA jõuab 3 kuu jooksul pärast kuludokumentide laekumist need menetleda, vajadusel kohapealses kontrollis käia ning toetuse välja maksta. Kui muudatused on aegsasti kooskõlastatud, ei pea PRIA kliendile järelepärimisi tegema ning ei kulu aega tagantjärele selgitamiseks, kas muudatused on aktsepteeritavad.
Kohapealses kontrollis kontrollitakse kliendi esitatud taotluse põhjal, kas kõik taotluses kirjeldatud tööd on tehtud, seadmed-masinad soetatud.
Igal juhul tuleb vältida olukorda, kus PRIA alles kohapealses kontrollis tuvastab, et tehtu ei vasta kuludokumentides esitatule. Olgu siis põhjuseks omapäi tehtud muudatused või paberite peal selliste tööde-teenuste-kaupade näitamine, mida tegelikult pole tehtud või ostetud.
Näiteks selgub alles kontrollimisel, et osa lauta kavandatud olulistest seadmetest on puudu ning ettevõtja põhjendab seda lauda ehituse kallinemisega. Laudas on ka 30 loomakohta vähem kui taotluses kirjas - ikka kallinemise tõttu. Nüüd võib juhtuda, et PRIA kvalifitseerib sellise olukorra toetuse mittesihipäraseks kasutamiseks ja nõuab seni makstud summa tagasi -taotluses kirjeldatud investeering pole täies ulatuses ellu viidud ja ei täida täies mahus taotluses kirjeldatud eesmärki, raha on osaliselt kulutatud teisiti kui taotluses kirjeldatud.
PRIA ei ole kindlasti rahul ka olukorraga, kus kuludeklaratsioonis on kirjeldatud selliseid töid ja kulutusi, mida kohapealses kontrollis ette näidata ei ole - nt kuludokumentide järgi on lauda juures valveseadmed paigaldatud, tegelikkuses neid pole.
Kui investeeringuprojekti elluviijatel projektide muudatuste ja kooskõlastamise kohta küsimusi tekib, siis palume helistada infotelefonil 7377 678 või saata e-kiri aadressil info@pria.ee. Kui aga PRIA ise kliendile järelepärimise on teinud, siis palume sellele kindlasti vastata, muidu jääb menetlus toppama ja PRIA ei saa teha otsust, mida klient ootab.
