„Kuna mahepõllumajandussektor on kiirelt arenenud, on oluliselt suurenenud ka toetuse taotlejate arv,“ kommenteeris pressiteates Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Toetusmäärade vähendamise minimeerimiseks oleme alustanud konsultatsioone põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et leida täiendavaid vahendeid mahepõllumajanduse toetamiseks.“

Saarte Lambakasvatajte Ühistu juhatuse liige Veiko Maripuu väidab maaeluministeeriumile kirjutatud kirjas, et probleem tekkis juhtimisvea tõttu ning raha võetakse vähemaks neilt, kes ei kuulu suurematesse esindusorganisatsioonidesse.

Toomas Kevvai vastab, et raha ei ole planeeritud kellegi arvelt vaid eelarvet on plaanis ringi tõsta sama eesmärki täitvate vabade vahendite ümber tõstmise teel. “Täpsemalt siis keskkonnasõbraliku majandamise meetmest ülejäävate vahendite eraldamisega mahepõllumajanduse toetuse eelarvesse, sest nii mahepõllumajanduse meetme kui keskkonnasõbraliku majandamise meetme eesmärkideks on elurikkuse, veemajanduse ning mulla majandamise parandamine,” vastab Kevvai.

Maripuu kritiseerib, et maaeluministeerium oli juunis 2017 teadlik, et mahepõllumajanduse toetusi küsitakse ca 200 000 ha maale, mis on 1/5 Eesti põllumaast. "Juhtimisveaks tuleb lugeda seda, et probleemi olemust pole analüüsitud ja rahalisi vahendeid hakatakse otsima alles nüüd, veebruaris 2018," kirjutab Maripuu.

Toomas Kevvai vastab, et maaeluministeerium sai täpse info toetuse väljamaksmiseks vajalike vahendite kohta jaanuari lõpus ning asus nii kiiresti kui võimalik lisavahendeid otsima.

"Maaeluministeeriumil oli 2017.a juunis olemas eelinfo, et mahepõllumajanduse toetust taotleti 164 000 hektarile. Seega mõningane toetuse vähendamine oli ette näha, aga selleks puhuks on ette nähtud toetuse vähendamise mehhanism ja sellest on kõik taotlejad teadlikud,” sõnab Kevvai.

Ta lisab, et taotlemise hetkel ei ole võimalik täpselt teada seda, kui palju vahendeid täpselt on vaja kõikide nõuetele vastavate taotluste rahastamiseks ning nõuete täitmise kontrollimine PRIA ja Põllumajandusameti poolt kestavad kuni aasta lõpuni.

“Lisaks sellele suurendatakse mahepõllumajanduslikuks taimekasvatuseks kasutatava maa hektari kohta makstava toetuse ühikumäärasid vastavalt ettevõttes peetavate loomade aastakeskmisele arvule, kui ettevõttes peetakse mahepõllumajanduslikke loomi. Selle arvutuse saab PRIA teha põllumajandusloomade registrist alles toetuse taotlemise aastale järgneva aasta jaanuaris,” kirjutab Kevvai.

Maripuu soovitab maaeluministeeriumil toetada pigem mahepõllumajanduslikku ühistegevust töötlemise-turundamise valdkonnas, mis on eksporti suunatud. "Erakasu toetamine las jääda panganduse valdkonda. Meil on õppida 20. sajandi 20ndate aastate Eestist, kus jõukust kasvatasime tänu ühistulisele tegevusele," kirjutab Maripuu.

Maaeluministeerium leiab, et selleks, et oleks piisavalt toorainet, mida töödelda ning eksportida, on vajalik kompenseerida ettevõtjatele mahetootmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Ta lisab, et oma meetmed on ka töötlemise ja turustamise valdkonna toetamiseks.

Toetus väheneb vähem

Kolmapäeval teatas maaeluministeerium, et kui PRIA oleks algselt pidanud sel aastal vähendama mahepõllumajandusele ülemineku toetuse ühikumäärasid 14% ja mahepõllumajandusega jätkamise toetuse ühikumäärasid 32%, siis tänu eelarve suurendamisele vähendatakse mõlemat toetust 14%.

Kogu puudujääk oli algselt 3,7 miljonit eurot. Pärast täiendavate vahendite leidmist summas 2 miljonit eurot jäi siiski veel puudujääk 1,7 miljonit.

Eelarvet suurendatakse keskkonnasõbraliku majandamise meetmest üle jäävatest vahenditest. Selleks aastaks on lahendus leitud ja mahepõllumajanduse toetust vähendatakse oluliselt väiksemal määral, kui esialgu plaanitud. Toetused peaksid taotlejatele hakkama kohale jõudma uue nädala alguses ja järgmise nädala lõpuks peaks olema toetus kõigi taotlejateni jõudnud.