“See on teada, et kui detsember on soe ja sajune, siis õiget talve ei tule, aga sellist tõusu ei osanud küll oodata,” tunnistas ta.

Nüüd on talus aga kari šoti mägiveiseid, kelle eluolu suurveega üsna vesiseks kisub.

Päeva teisel poolel võis loodusgiid Algis Martsoo ühel laagriplatsil kanuuga ringi sõuda.

“Sellised tõusud jäävad pigem novembrisse,” sõnas ta ja kutsus rahvast lahkelt jõuluks Soomaale kanuuretke tegema.

Eile hommikuks oli Halliste jõgi kerkinud 281 sentimeetrini, mis tõstab näitaja möödunud kümnendi suurimate hulka, kuid jääb tänavukevadisele ligi kahe meetriga alla.

Erametsa omanik Leili Mihkelson Vändra lähedalt ütles, et metsas tundub, nagu kõnniks rabasaarel, sest maa on veest nii läbi imbunud, et suisa vetrub.

“Metsas on tunne nagu kevadise suurvee ajal, mis siis on küll seekord enne talve kätte jõudnud,” märkis Mihkelson. “Pilt ülevoolavatest jõgedest on siinkandis võimas ja peaks igasuguse metsatöö üsna kindlasti seisma panema. Praeguse pehme pinnase juures tehnikaga metsa minek tähendab suurt sonkimist ja teede segipööramist.”

Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloog Tiia Pedusaar ütles, et veetase on kõrgem Pärnu- ja Läänemaa jõgedes, seevastu Lõuna-Eestis pole paljud jõed isegi detsembri tavapärase keskmiseni jõudnud.

“Üks rekord on löödud Navesti jõe Aesoo vaatluspunktis, kus veetase on tõusnud viimaste aastakümnete kõrgeimale tasemele, teine Hiiumaal, kus suvel kuivama kippuva Luguse oja veetase tõusis 249 sentimeetrini,” sõnas Pedusaar.

Eilseks võis suurima ööpäevase hüppega kiidelda Reiu jõgi, Laadi vaatluspunktis oli kirja pandud 55cm tõus ning tase ulatus seal 243 sentimeetrini.

Erandlikuks ei saa Pedusaare ütlusel sellist veetasemete tõusu siiski pidada – sajud on varemgi jõulukuu vesiseks muutnud.

Kui ilm jaheneb ja suuri sadusid peale ei tule, jääb veetaseme tõus mõistagi seisma. Aga kui edasi sajab, siis vähemalt Soomaa elanike jõulud on väga vesised – teisipäevaöised miinuskraadid seal tõusu ei peatanud ning jõed paisusid veelgi.

Peale Soomaa rahva võib väiksema paadisõidu ette võtta ka Tuhala Looduskeskuse juhataja Ants Talioja, kelle hoolduse all olev Tuhala nõiakaev teisipäeva hommikul keema läks.

Viimase poole sajandi jooksul on detsembrikuist keemist ennegi ette tulnud, kuid tänavu teeb Talioja sõnul juhtunu eriliseks võrdlus eelmise aastaga, mil kaev nägi samal ajal välja justkui pulmatort – meeter lund peal kaevul ja teine meeter veel ämbril.