Puhkajate pealetung
Värskeim Eesti metsasektori kommunikatsiooniuuring märgib vajadust eraldi uurida, kuivõrd on tegelikult alust arvamisel, et Eesti meedia eelistab metsandusvaldkonda kajastades eelkõige negatiivseid uudiseid.
Meediaväljaannete uudisevalikuga (negatiivne müüb) on ju seostatud nii metsanduse maine küsimusi kui ka avalikkuse kesiseid teadmisi sellest, mis metsanduses tegelikult sünnib.
Ent uuring teeb muidki vihjeid hoiakute võimalikele tekkepõhjustele, mis on üldisemad. Võõrdumine on laiem. Metsa majandamine tekitab avalikkuses umbusku mitte ainult meil, vaid terves Euroopas.
Vastuolud püsivad
Eesti üldpilt on värske uuringu järgi üsna sarnane 2006. aastal tehtud uuringute tulemusega. Endiselt on inimesed üldiselt vägagi nõus, et mets on Eesti majanduse jaoks tähtis tuluallikas (nõus 84% vastanutest), et metsandus aitab maapiirkondades tagada tööhõivet (62%) ning et puit on töödeldav ja keskkonnasõbralik materjal, mida peaks rohkem kasutama (68%).
Kui küsimused muutuvad konkreetsemaks, selgub, et parema meelega ei lastaks üldse metsa raiuda.
Ligi kolm neljandikku küsitletud inimestest ei usu, et Eestis raiutakse metsa vähem, kui seda juurde kasvab (kuigi nii on). Nad arvavad hoopis, et meil tehakse liiga palju lageraiet ja ka tööhõivevõimalus ei kaalu üles selle raiega tehtavat kahju.
Umbes kolmandik vastajatest usub, et Eestis on teiste Euroopa riikidega võrreldes vähe metsa ja seda kaitstakse halvasti. Tegelikult oleme ju Euroopa nelja metsaseima riigi seas ning kaitstavate metsade osakaaluga lausa esikohal.
Mitte palju, aga ikkagi 3-4% võrra on nüüdse uuringu hoiakud muutunud 2006. aastaga võrreldes kriitilisemaks. Ligi pooled vastajatest arvavad, et viimase viie aasta jooksul on Eesti metsade olukord muutunud halvemaks.
Üks mõtlemapanev nending uuringus on, et märgata on inimeste hulgas valitsevat usaldamatust ning selle mõnetist kasvu. 64% vastajatest arvab, et Eesti metsi ei majandata säästlikult ja jätkusuutlikult. 2006. aastal arvas sama riigimetsa kohta 51% ning erametsade kohta 59% vastajatest.
Muutuv ühiskond
Teine uuringu tegijate mõtisklemist vääriv järeldus on, et vastajad näevad metsa mõnevõrra idealistlikult ilusa ja puutumatuna. Metsamajandusega seonduvad konkreetsed väited tekitavad tugeva tõrke ja metsanduse olemust ei mõisteta.
Uuringu tegijad seostavad levivaid väärarusaamu sellega, et kaasaegne ühiskond elab üleüldises toorme defitsiidis ning oma hirmud tuleviku ees kantakse üle ka metsandusse.
Oma roll on sellel, et tänapäeva elu ongi keskendunud linnale ja linnaga seonduvale. Metsas väärtustatakse puhke- ja kultuuriväärtusi. Sinna minnakse rahu otsima, puhkama. Mõte rahu rikkumisest majanduse, töökohtade või ükskõik millise kasu nimel ei ole vastuvõetav.
See on nii valdav, et jutt puidust toolidest, puidust saadud paberist jne, mida ju iga inimene kasutab, ei jõua pärale. Rääkimata jutust, et keegi ju kasvatab ja hooldab seda linnainimeste nn puhkemetsa. Analoog on, et vorst on hea, aga loomi tappa ei tohi.
Kes lähemal, see...
Küsitleti üle kogu Eesti 1006 inimest (15-74aastased). See on hulk, mis vastava valimi korral lubab juba teha suuremaid üldistusi. Enamik sellest seltskonnast ei ole metsaga töökoha või omandi kaudu seotud ning enamik neist ühtlasi ei otsi spetsiaalselt teavet metsanduse kohta.
Midagi peaks näitama see, et kõige positiivsemalt on selle uuringu järgi metsade olukorra suhtes häälestatud Lääne- ja Kesk-Eesti inimesed. Kirde-Eesti elanikest on enamik seisukohal, et metsade olukord on muutunud halvemaks. Väikestes asulates elavatest vastajatest kolmandik arvas, et olukord on enam-vähem sama, ühtlasi oli selles grupis kõige vähem kriitilise hinnangu andjaid. Ehk teisisõnu - mida lähemal elab inimene metsale, seda vähem on idealismi kalduvaid hoiakuid.