Puhkama koeraga või koerata
On selge, et me kõik vajame aeg-ajalt puhkust. Vahel on kosutav puhata kusagil kaugemal. Kuid kui kodus on koer? Millised on võimalused, selle üle arutleme kahe kogenud koerapidajaga.
Kairi Viherpuu on saksa lambakoera omanik ning ta on koeri treeninud.
Kärt Kübarsepp on kahe bernhardiini omanik. Ka temal on koerte treenimisel ja kasvatamisel märkimisväärne kogemus.
Kuidas on arukas toimida, kui ees ootab reis, kuid kodus on suur karvane sõber?
Kairi: Kõigepealt on juba enne koera võtmist vaja põhjalikult läbi mõelda perekonna elurütm ja tavad. Kui tõesti juhtub, et minnakse reisile, kuhu ei ole võimalik looma kaasa võtta, siis tuleb kõigepealt arutada, kas koer üldse kannatab “ära andmist”, st kas teised inimesed saavad temaga hakkama, ja kuidas
eemalolek looma psüühikale mõjub. Isiklikult leian, et enamik koeri on kas liiga ärahellitatud või siis agressiivsed, et neid üldse kellelegi hoiule saaks anda. Seega tuleb püüda kasvatada kõiki koeri piisavalt sotsiaalseks, et ka hooldaja nendega hiljem toime tuleks.
Kärt: Kindlasti on loomale kõige parem, kui ta saab jääda oma koju, kus kõik on tuttav ja harjumuspärane. Kui aga pole võimalik, et keegi (nt sõber või vanemad) käiks koera söötmas, tuleks talle leida reisi ajaks hoiukodu. Kui minna pikemale reisile, siis minu arvates ei piisa sellest, et keegi annab loomale vaid süüa, sest ta soovib rohkem inimese tähelepanu kui 5 minutit päevas. Seega on parim variant, kui mõni tuttav, keda ka koer hästi teab, saaks elada kogu selle aja kohapeal. Nii tekib loomal vähem stressi.
Teine võimalus on viia oma sõber tuttava juurde. Hea, kui see on koht, kus ta on enne käinud. Eriti hea aga, kui seal on ta ammune mängukaaslane – mõni teine koer. Kindlasti tuleb sellisel puhul anda kaasa söök, mida loom on harjunud sööma, ja ka mõni tuttav mänguasi.
Millised on alternatiivid, kui pole piisavalt lähedasi inimesi või sõpru, kes näiteks nädal või paar pererahva lemmiku eest hoolitseksid?
Kairi: Ainuke võimalus on n-ö koertehotellid. Isiklikult ei ole mul seda teenust vaja läinud, kuid tean paari inimest, kes tegelevad niisuguse asjaga – võtavad koeri enda juurde. Neid toidetakse, nendega jalutatakse, aga muidu on neil kõigil oma puur või siis aedik eraldi olemiseks.
Koertehotelle on Tallinnas päris mitu, samuti väljaspool Tallinna, nt Keila SOS Lasteküla lähedal. Täpsemat teavet saab infotelefonidelt või koertega tegelevate inimeste käest.
Kärt: Kui ei leidu tuttavat, kes on nõus teie sõbra eest hoolitsema, tuleb valida loomade hotelli või hoiukodu vahel. Ise pole ma neid variante kunagi kasutanud, seega ei oskagi nii väga kommenteerida.
Siiski on jäänud mulje, et hoiukodu on veidi parem võimalus, sest koer saab olla lahtiselt ning temaga tegeldakse pidevalt. Lemmikloomade hotellis on ta aga enamasti piiratud ruumis või puuris.
Mõlemal juhul tuleb muidugi kaasa anda oma söök, soovitatavalt ka mänguasi. Sellised teenused on üpris kallid, min 250 krooni päev. Samas võib omanik olla kindel, et koer on kenasti söödetud ja temaga jalutatakse, keegi hoiab tal silma peal.
Kindlasti võib pöörduda tõuühingu poole, sest tihti võtab ka kasvataja oma koera järglasi hoiule.
Mida soovitate toitmise osas inimesele, kes teie looma eest hoolitsema tuleb?
Kairi: Ilma peremeheta ei ole koertel tavaliselt eriti head isu, seega ei tasu sellest ära ehmatada. Juhul, kui naaber käib koera vaatamas, peab ta kindlasti jälgima, et loomal oleks pidevalt ees joogikauss puhta veega. Seda tuleb kord päevas vahetada.
Kärt: Kindlasti võib peremehe
eemalolek põhjustada lemmikloomal stressi, millega kaasneb tihti ka isutus. Mina soovitan jätkata tuttava söögi andmist, meelituseks tasub ehk lisada midagi isuäratavat. Siiski tuleb eelnevalt konsulteerida koera omanikuga, kes oskab anda parimat nõu, kuna tunneb oma lemmikut.
Kui hoiuvõimalus puudub, reisi aga ära jätta ka ei taha, kuidas siis käituda? Kas on mõeldav minna puhkusereisile koos suure koeraga?
Kairi: Sotsiaalse, st piisavalt koolitatud koera, kes oskab seltskonnas käituda, saab kaasa võtta vist küll enamikusse kohtadesse. Selliseid hotelle peaks ju leiduma igal pool, kuhu lubatakse ööbima koos koeraga. Ometi tekib küsimus, mida temaga kohapeal edasi teha. Kas on võimalik sõpra pooleks päevaks hotellituppa jätta, sest randa päikese kätte, samuti ekskursioonile ega kaubandustiirule teda kaasa võtta ei saa. Niisugused asjad tuleb iga reisi puhul üksipulki läbi mõelda ja täpsustada.
Tegelikult on suurim probleem koera transport. On lennufirmasid, mis võtavad lemmikloomi pardale, kuid seda ei tee kõik. Kindlasti ei ole see lubatud ka kõikidel marsuutidel.
Seegi tuleb väga täpselt järele uurida. Lennu ajal pannakse loomad nõrga narkoosi alla magama, et nad selle üldse üle elaksid.
Juhul, kui on võimalik reisida autoga, on asi tunduvalt lihtsam. Aga jällegi peaks koer olema väga sotsiaalne ning harjunud pideva liikumisega, sest muidu on tal väga raske. Siis rikub ta ära ka kõigi teiste reisijate olemise.
Kärt: Kindlasti on võimalik koer reisile kaasa võtta. Mugavam on see väiksemat sorti loomaga, kellel pole väga paksu karvkatet (kui sõidetakse soojale maale).
Kui minna reisile lennukiga, tuleb kindlasti eelnevalt uurida, millised reeglid on lemmikuga reisimiseks lennufirmal, ning oma soovist neid ette teavitada. Kui tegemist on suure koeraga, tuleb leppida asjaoluga, et ta lendab n-ö pakiruumis. Kahtlemata on vaja läbi mõelda, kas lemmik peab sellisele asjale üldse vastu ning kas see ei tekita temas liigset stressi või paanikat.
Autoga reisides on kõige suurem oht, kui koer jätta pikaks ajaks palavasse autosse! Autoga sõites peab lihtsalt vaatama, et loomal oleks mugav. Tuleb teha piisavalt tihti peatusi, et ta saaks end veidi liigutada, värsket vett juua.
