Toorainet lademes

“See seade on ainulaadne oma kompaktsuse ja võimsuse poolest,” tutvustas koostootmisjaama GFE 45 Eestis turustav ettevõtte Green Fuel Energy OÜ esindaja Sander Saat. “Koostootmisjaama võimsust saab kasvatada sellega, et neid seadmeid pannakse mitu tükki kõrvuti, näiteks Inglismaale on tulemas 44 üksusest koosnev jaam.”

Koostootmisjaama pikkus on 4,82, laius 1,27 ja kõrgus 2,5 meetrit.

Puiduenergia on aegade jooksul olnud traditsiooniline energiaallikas. Ka tänapäeval kasutatakse suurt osa metsast küttepuiduks. Viimastel aastatel on huvi puidu kui taastuva energiaallika vastu jälle suurenenud – seda on põhjustanud fossiilkütuste kallinemine ja keskkonnanõuded.

Ligi pool Eesti pindalast on kaetud metsaga, seega moodustab puit Eestis suure taastuva loodusressursi.

Viimasel ajal räägitakse energia tootmisel palju hakkpuidust, mille puhul tõstetakse esile madalat hinda ja keskkonnasäästlikkust. Eestis tegutseb praegu sadakond hakkpuidukatlamaja. Suuremat hakkpuidukatlamajadele üleminekut on takistanud nii rahapuudus kui mugavus. Hakkpuidu kasutamise laiemat levikut on pidurdanud ka omavalitsuste ja soojatootjate vähene investeerimisvõimekus.

Eesti Taastuvenergia Koja juhataja märgib, et elektrienergia tarbimise vajaduse katmisel on suur potentsiaal koostootmisjaamadel.

Koostootmisjaam on elektrijaam, mis peale elektri toodab ka soojust. Kuna üldjuhul kasutatakse saadud soojusenergiat kaugküttevõrgu kaudu elamute küttesüsteemides või suurtarbijate tootmisprotsessis, rajatakse koostootmisjaamad tarbijate lähedusse.

Tallinna Tehnikaülikooli soojustehnika instituudi direktor Aadu Paist selgitab, et koostootmine on termodünaamiliselt parim viis kütuse kasutamise efektiivsuse tõstmiseks: väheneb vajalik kütuse kogus, väheneb emissioon toodetud energiaühiku kohta, mõlemat energialiiki saab toota nende eraldi tootmisest madalama hinnaga, kasutatavad seadmed on ekspluatatsioonis paindlikud ja talitluskindlad.

2012. a avalikustatud Eesti Taastuvenergia Koja ja Eesti Keskkonnaühenduste Koja koostöös valminud kavast “Taastuvenergia 100%” selgub, et 2010. aastal toodeti Eestis biomassi koostootmisjaamades 742 GWh elektrienergiat ning prognooside kohaselt toodetakse 2020. aastal 1970 GWh, 2030. aastal aga 2060 GWh elektrienergiat. Seega annavad biomassi koostootmisjaamad aastal 2030 – kui Eestis on täielikult võimalik üle minna taastuvate allikate kasutamisele.

Eesti raiemaht 8 miljonit tihumeetrit on kava kohaselt piisav selleks, et luua rohkem kui 370MW efektiivseid koostootmisjaamu üle riigi ja need kasutaks efektiivselt kohalikku primaarenergiat.

Abiks pürolüüs

Volteri koostootmisjaama puhul toimub puiduhakke põlemine õhuvabas keskkonnas, pürolüüsikambris, kus puiduhake gaasistatakse. Pürolüüs on termiline protsess, mille käigus aine muundatakse kõrgel temperatuuril ilma õhu juurdepääsuta lihtsamateks ühenditeks. See tähendab, et puiduhake tuhastub põletis ilma leegita.

Saat tõstis esile, et elektri tootmise maksumus tuleb sellega arvestuste kohaselt 6 senti kW/h kohta. Seadme maksumus on 210 000 eurot. “Hakkpuitu on Eestis lademes, see ootab kasutamist,” lisas Saat.

Eestis on neid seadmeid tema sõnul projekteerimisel kümmekond. Üks seade sobib Saati selgitusel väikesele kogukonnale ja külale, kus on soojatrass olemas, aga kindlasti farmidesse ja kasvuhoonetesse.

Seadme soetamiseks saab taotleda toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuse, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti ning sihtasutuse KredEx vahendusel.