2009. aasta iseenesest jääb paljudele meelde musta masuaastana. Puiduhinnad saavutasid 2009. aasta märtsi lõpuks oma põhja. Selliste hindadega raiusid tõesti vaid need, kel oli piltlikult öeldes selg vastu seina. Kas oli vaja midagi tingimata rahastada, oli vajadus hoida vähemalt minimaalselt ettevõtte tegevust üleval vms.

Kõige suurematest raskustest päästis ilmselt me metsanduse mullu küttepuidunõudlus – palki üles töötades ei jäänud peenem puit kätte.

Paberipuiduturgu mõjutab maaväringi

Kuhu oleme aga siis nüüdseks jõudnud? Okaspuupalgi hinnad on viimase raieaastaga pea kahekordistunud. Viimase kvartaliga on kasv olnud 38–50%. See viitab asjaolule, et saematerjalil on jätkuvalt turgu. 2009. aasta lõpus kasvas saematerjali eksport 2008. aasta lõpuga võrreldes 7%, ja kuna ümarmaterjali hinnakasv on jätkunud, viitab see kindlalt toodangu nõudluse kasvule.

Kasepalgi ja vineeripaku hind on aastaga kerkinud umbes 15% ja viimase kvartaliga 5–6%. Eelmise aasta vineerieksport, võrreldes ülemöödunud aastaga, on kasvanud 14% ja see on tulemus, mille eest meie vineeritootjaid tuleb kiita.

Ka paberipuidu hind on möödunud raieaastaga kenasti kasvanud: kuusepuit 43%, männipuit 47% ja kasepuit koguni 75%. Viimase kvartaliga on kasv jätkunud.

Majandus toibub ja see on omakorda selgelt seotud ka paberi tarbimise kasvuga. Siiski ei saa tähelepanuta jätta veebruari viimastel päevadel toimunud tugevat maavärinat Tšiilis. See tegi kahju Tšiili tselluloositööstusele, millel on arvestatav roll maailma tselluloosivajaduse rahuldamises.

Siit võib prognoosida, et Skandinaavia riikidel on põhjust oma tselluloosi- ja paberitootmist suurendada, mis tähendab ka suuremat nõudlust toorme ehk paberipuidu järele. Kuigi ka praegu ei ole enam paberipuidu hind halb, pole välistatud selle mõningane kasv uue raieaasta jooksul.

Halupuit teeb hüppeid

Küttepuidu osas sai 2009. aasta keskel prognoositud mõningast kasvu aasta lõpuks, kuid sisulist muutust ei ole toimunud. Hind on püsinud stabiilselt ühel kohal ja isegi paari protsendi võrra odavnenud. Selle põhjus on ilmselgelt paberipuidu turu absoluutne madalseis.

Teisalt on madalseisus olnud ka küttepuidu alternatiivtarbijad nagu näiteks puitlaastplaaditurg. 2009. aastal suutsime plaati, võrreldes aasta varasema ajaga, kõigest 52% eksportida. Nii ei suutnud ka küttepuidu kasutamise kasv soojus- ja elektrienergia tootmiseks kompenseerida metsaomanike pakkumist ja hind ei kasvanud. Nüüd, kus paberipuit on turgu leidmas, loob see hea eelduse küttepuidu hinna kasvuks.

Samas on suur erinevus olnud küttepuidu kokkuostu- ja jaehindade vahel. See tähendab, et kui anda ümarpuidule juba halu kuju, on võimalik hoopis kõrgemat hinda küsida. Kui mõned ettevõtted müüsid 2010. aasta esimese kvartali keskel kuivi halge (koos kojutoomisega) veel
450 kr/rm ja varem odavamalt, siis talve lõpuks tõusid hinnad 550–650 krooni peale. 

Üldiselt optimistlikud

Möödunud raiehooaega jäid iseloomustama lisaks paksule lumele ka tööjõunappus (sh tehnika) metsa ülestöötamisel, mis on seda koomilisem, et meil on üle
100 000 töötu. Eks seda tüüpi arenguid või ette tulla, kui turul osalejad on ettevaatlikud ega soovi või saa täiendavaid riske võtta.

Ettevõtted on otsinud uusi turge ja neid ka leidnud ning eksporti kasvatanud. Statistikaameti info kohaselt on tootjahinnad meil veebruaris kasvanud aastataguse ajaga võrreldes kõige rohkem just puidutööstuses – 5,8%.

Metsandusettevõtete juhid on üldiselt tänavuse aasta suhtes optimistlikud. Siiski on ka veel negatiivseid märke ning Euroopastki tuleb veel nii- ja naasuguseid teateid. Ühed tegelevad ikka veel tootmise reorganiseerimisega ja teised kasvatavad juba tootmismahtusid.

Üks asi on, mille mõju ei oska prognoosida – see on streigiliikumine. Märts jäi meelde Soome transporditööliste suure streigiga. Kuu lõpus hakkasid käima jutud Rootsis kavandatavast paberitööstuse töötajate streigist jne.

Kui streigid kõrvale jätta, näitavad kõik märgid, et uuel raieaastal tasub meil oodata mullusega võrreldes paremat aega.

Kirjutis on lühendatud variant Erametsakeskuse tellitud ja Heiki Hepneri koostatud ülevaatest 2010. aasta esimese kvartali puiduturu kohta. Täisteksti leiab erametsaportaalist www.eramets.ee.