Puisniit on elus mälestis


Puisniit on elus mälestis
Laelatu puisniidule kuulub ühe ruutmeetri liigirikkuse rekord: 2001. aastal loendati siin ruutmeetrisel proovitükil 76 liiki soontaimi. (Foto: Mari Ivask)---

Sada aastat tagasi olid puisniidud Eestis tavapärased, kolhoosiajal hakkasid võssa kasvama ja nüüd on neist vanadest maastikest alles veel vaid murdosa...

Mind on alati huvitanud küsimus, kuidas hooldada puisniite. Nüüdseks on tulnud selleks ka mitu toetusmeedet (hooldustoetus PRIA kaudu, taastamistoetus keskkonnaameti kaudu), kuid aina vähem kohtame vanu hooldatud maastikke. Mida suuremad on toetused, seda vähem on hoolimist. Või vastupidi? Aga miks?

Puisniitude hooldamise kulud on kuni kuus korda suuremad ja heinasaak kuni kuus korda väiksem kui kultuurrohumaade puhul. Saate ise arvestada, kui mõttetu on siin rääkida tõhususest.

Tõhususest tähtsam näitaja on ajakulu. Näiteks hooldasid 2004. aastal 40 inimest Loode tammiku puisniitu ühe kuu vältel. Tulemuseks oli 9 tonni heina 18 hektarilt. See on 30 lamba talvehein.

Tahe on tähtsam kui raha

Talumees ütleb, et aeg on läinud raisku ilu nimel. Et lambakasvatustalu toimida saaks, tuleb müüa igas kuus 40 lammast. Selleks on vaja põhikarja vähemalt 300 lammast.

Seega: kui idee on puisniiduheinaga varustada oma lambaid, siis oleks vaja heina 180 hektarilt puisniitudelt...

Olen igal aastal mõne väiketaluniku käest ostnud puisniiduheina 2–3 kr/kg. Sellega toetan väikepuisniitude püsimist ja annan talunikele lisasissetulekut, sest toetused ei kompenseeri kulusid. Puisniite hooldatakse mitte raha, vaid põhimõtte pärast.

100 aastat tagasi oli 300–500ha puisniidualad tavapärased, need vaheldusid lagedate loopealsete ja põldudega.

On üksikuid talusid, kes hoiavad traditsioonilise maastiku püsimist.

See on nii öelda klassikaline pärandkultuur.

Kui seda ilmestaks veel vana küün... See oleks vast komm! Ja täismäng oleks, kui puisniitude hooldust saadaksid suurejoonelised talgud. Raha ei too iial tagasi meie endist maastiku vägevust, selle toob tagasi meie tahe.

Muld kui seemnepank

Olen 1999. aastast igal suvel aktiivselt tegelnud puisniitude hooldamisega. Ootasin ära seitsmevennapäeva ja läksin metsaheinamaid niitma. 1999. aasta sügisel niitsin poolmäda vikatiga 2 ha kolme päevaga. Eesmärk oli saada 2000. aasta suvel korralik hein. Kulu põletasin koos oksarisuga.

Kolme aasta pärast oli ka esimene tänupäev. Võis esimest korda märgata, kuidas endine ühetaoline taimestik oli hulga liigirikkam. Iga aastaga jäi taimestik madalamaks ja ikka tuli uusi liike. Muld on seemnepank, mis sisaldab kuni 20 aasta jooksul kadunud liike.

Hiljem on parimaks niitmisvahendiks kujunenud võimsad Stihl 450 ja 480. Päevaga niidab 0,3–0,5 ha. Kuue tunniga oled läbi ja üle kahe nädala ei jõua teha.

Oleme kasutanud ka MAB-206 motoplokki, kuid see on ebaõnnestunud toode puisniitude jaoks, hoolduskulu ja remondiaeg on meeletud.

T-25ga saab hooldada suuremaid niidulappe, kuid traktor on halva pööramisraadiusega ja pööretel rikub niidukamarat. Jõudlus on 0,2 ha tunnis. Parim on siiski Tšehhi motoplokk. Motoplokiga jõuab päevas niita 2–4 ha ja rohtu ei tambita maha. Niidupind saab sile.

Kui algul saab kasutada rootorniidukeid, siis peagi tuleb üle minna lattniidukitele. Nood säästavad taimekamarat paremini.

Kuid seni, kuni on olemas kännud, tüükad ja ebatasasused, on rootor parem variant.

Võimalus kogeda

Jüri Koppel poegadega on samuti nakatunud puisniidu hooldamisse. Eelmisel aastal muretsesid nad unikaalse motoploki Agria (niiduk, kaaruti, rullija).

Tumala mõisa niidualal testiti seda tänavu ja tulemus oli meeldiv. Ühe hektari lageda ja sileda maa niitmise aeg on 3 tundi, kaarutamine võtab 3 tundi, rullimine 4 tundi, rullide koondamine ühe tunni. Heina tootmise omahind on 1,7 kr/kg.

Heinapallid kaaluvad 12–17 kg. Seega, motoplokiga tasub hooldada kuni 1 ha suuruseid niidualasid, kuhu suurem tehnika ei saa ega soovi tulla.

Huvilistel tasub külastada Loode tammikut, kus Saaremaa Metsaühing teeb Loode puisniitude hooldamist, kokku umbes 18 ha.

Tänavu on rakenduses traktor T-25, kolm motoplokki, 2 võsasaagi ja 2 oksasaagi. Ja sama palju mehi. Oodatud on ka abitööjõud, et oksi koondada ja käsitsi heina riisuda.


Geenimälu

- Mõned talumehed, kui puid teevad, asuvad kohe oksi põletama. Tundub mõttetu? Aga see on meil geenides olev komme. Vanasti puisniidul karjatati ja puisniitu niideti, seal ei tohtinud oksi maas olla.

Loe veel

- Saaremaal oli vanasti igas külas oma puisniit. Nüüd on meil palju puuke. Aga need kinnikasvanud rohumaad, võsa ja kulu ongi puugimaad.

- Puisniidu hooldamine oleks juulis, augustis ja septembris sobilik töö. Kui ise ei oska, tasub nõu küsida metsakonsulentidelt.

Allikas: kõnelused Veiko Maripuuga


Puisniidud

- Põllumajanduslikult looduslik rohumaa, taimeökoloogias poollooduslik ehk pärandkooslus.

- On regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Sarnanevad pargiga, ent on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest.

- Puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara olemasolu.

- Erilist huvi pakuvad rohustu kõrge liigirikkusega. Lubjarikastel puisniitudel leidub tavaliselt üle 50 soontaimeliigi ruutmeetril.

- Pindala oli Eestis maksimaalne XIX sajandi lõpul – kuni 850 000 ha ehk 19% Eesti pindalast.

- Kadumine hoogustus kollektiviseerimise ajal, jätkus kiiresti käsitsi ja hobusega niitmisest loobumise tõttu. Niitmata puisniit võsastub 5–10 aastaga täielikult.

- Alles on u 500 ha liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning mitte rohkem kui 300 ha liigivaeseid ja lammi-puisniite mujal Eestis. Enamasti väikesed, kuni 5 ha suurused ühe talu heinamaad. Niidetav ala on märksa väiksem.

Allikas: pärandkoosluste kaitse ühing

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare