Punahirvede pealetung teeb metsameestele muret
Metskitsest suuremad, kuid põtradest väiksemad punahirved ehk rahvakeeli lihtsalt hirveks kutsutud loomad on Eestis juba aastakümneid teada-tuntud eeskätt Saaremaa ja Hiiumaa asukatena. Viimastel aastatel on hakanud nende arvukus jõudsalt suurenema ka mandril ja asjatundjad näevad selles mitmeid ohte, kirjutab Eesti Päevaleht.
2008. aastal oli punahirvi hinnangute järgi 2200, mullu juba enam kui 2500 looma ja viimaste loendusandmete järgi läheneb nende hulk praegu 3000 piirimaile. Arvukuse suurenemise taga võib maaülikooli maaehitus- ja metsandusinstituudi vanemteaduri Tiit Randveeri arvates olla kliima soojenemine – hirvedele meeldib pehmem ilm ja peale Eesti hirvede eduka paljunemise võib loomi olla juurde tulnud ka Läti metsadest.
Kuna liik on arvukuse kasvades asunud oma leviala aina laiendama, võivad hirved ulukiuurijate sõnul peagi omamoodi metsakahjurist nuhtluslooma staatuse pälvida. Randveer osutas, et näiteks on hirvedel kombeks puid koorida (pole vahet, kas tegu on kuuse-, haava- või saarepuuga) ja käia ka metsanoorendikes puukasvudega maiustamas. Peale selle on hirved metssigade kombel mihklid vilja- ja kartulipõlde rüüstama.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil märkis, et kuna hirvede toidulaud kattub suures osas põtrade omaga, tuleb peagi otsustada, kelle arvukust tuleb Eestis metsakahjustuste taluvuse piirides hoidmiseks küttidel vähendama hakata – kas võtta sihikule sisserännanud ja poolenisti võõrliigiks olev punahirv või meie metsade põlisasukas põder.
