Punase robotiga uus perefarm
Märtsis kolisid lehmad sisse Tartumaal Laeva vallas valminud OÜ Valmaotsa Farmeri uude robotlauta. “Esimene aprill oli ka esimene päev, kui me vanas laudas enam vaakumpumpa käima ei pannud,” ütleb ettevõtte noor peremees Kaido Põdersoo.
79 lehmakohaga farmis töötab lüpsirobot Lely Astronaut.
Valmaotsal oli kõnealuse farmi käivitamine viimase kahekümne aasta jooksul kolmas. Aastaid tagasi paigutas talu esimesena Eestis oma lüpsilehmad vabapidamisega külmlauta.
Valgusküllane laut
1994 alustati üheksa lüpsilehmaga, praegu on neid 56, lisaks noorkari ja lihaveised.
Laudas on üks Lely lüpsirobot ja praegu käib lüpsil üle poolesaja lehma. “Kui kunagi kosun, ehitan teise sama suure laudaosa koos teise robotiga juurde,” plaanib noor peremees.
Robotlauda valis Kaido mitte ainult selle tõttu, et see on kaasaegseim viis lüpsikarja pidada, vaid ka võimalikele tööjõuprobleemidele mõeldes, kuna farm asub Tartu linna lähedal.
Uus laut on ehitatud sändvitšpaneelist, otsad ja aknad läbipaistvast makroloonist. Kuigi laudas on ka ventilatsioon ja korstnad, on katusehari ikkagi läbipaistev. Nii on laudas palju valgust, mis on kasulik loomade tervisele ja aitab elektrit kokku hoida.
Loomade alal on arvestatud ka sellega, kuidas haiged loomad ravimiseks eraldada ja fikseerida. Samuti on olemas asjakohane poegimisboks.
Sõnniku viib välja skreeper. “Skreeperiga harjumiseks läheb lehmadel aega,” tunnistab Põdersoo. Kuigi lehmad olid vabapidamisel ka varem, lükati vanas laudas sõnnik ja läga välja traktoriga.
Seevastu robotis käimise õppisid lehmad väga ruttu ära. Nüüd ootavad nad roboti ees järjekorras, et lüpsile saada.
Poole aastaga
Söötmine on ühes lauda servas söödakäigus ning seda tehakse mikseriga. Ka seda varem polnud. Lehmade aretusega on talus aastaid tegeldud, kari on ühtlane ja näeb hea välja. Piimatoodang on praegu 8,5 tonni ringis. Kaasaegne täisratsiooniline miksersöötmine on peamine eeldus, et praegune piimatoodang tõuseks. Allapanuks kasutatakse turvast.
Põdersoode pere hakkas robotlauda plaane pidama juba 2008. aastal. Siis tuli aga majanduskriis, piima eest maksti vähe ja laenu ei saanud. Sellegipoolest jõuti esitada toetusetaotlus PRIA investeeringutoetuste viimasesse taotlusvooru ning saadi jah-sõna.
“Pangast esialgu laenu ei antud – pidin projekti igalt poolt odavamaks tõmbama,” räägib Kaido Põdersoo. Kopp löödi maasse pea kohe, kui saadi laenuotsus, ning laut ehitati valmis poole aastaga.
Lauda ehitas Lõuna Ehitus OÜ. “Jõudsime koos võiduka lõpuni hoolimata sellest, et ehitus algas väga hilja, alles septembri keskpaigas, ning tööprojekti koostati ehitusega samal ajal – projekt muutus järjekordse hinna alandamise eesmärgil,” sõnab Kaido Põdersoo. “Praegu funktsioneerib laut igati edukalt – töö on kõvasti mugavam ja tulutoovam –, keskmine päevatoodang on vana laudaga võrreldes tõusnud juba selle vähem kui kuu ajaga 20 protsenti.”
Uue lauda kogumaksumus on poole miljoni euro ringis, millest PRIA toetus moodustab 140 000.
