Putukad naudivad elu prügisaarel

Ookeanides hulbib tohutu kogus plasti. Suured esemed - kilekotid ja plastpudelid - moodustavad meres leiduvast plastmassist vaid tühise osa.

Enamus plastist triivib ringi paari millimeetri suuruste tükikestena. Vaikses ookeanis on hoovused kokku kandnud hiiglasliku prügisaare, mille pindala on võrreldud Prantsusmaa omaga, kirjutab Novaator.ee.

Pisikesed plastiosakesed teevad paljude mereloomade elu kibedaks ning aastas sureb seetõttu üle miljoni merelooma.

Seevastu üks mereputukas saab reostusest koguni kasu. California Scrippsi okeanograafiainstituudi teadlane Miriam Goldstein jälgis Vaikse ookeani pinnal elutsevate liuskurite (Halobates sericeus) arvukust ligi 40 aasta jooksul.

Tillukeste plastiosakeste hulk ja mass ookeanis kasvas selle aja jooksul sada korda ning koos sellega suurenes ka putukate arvukus, sest liuskurid hakkasid plastitükkidele munema.

Need putukad munevad veepinnal hõljuvatele esemetele, tavaolukorras linnusulgedele, puidutükkidele, plastikjäätmed olid neile enam kui teretulnud.

Need putukad on ühed vähestest, kes suudavad avamerel elutseda. Nad on tiikides elutsevate liuskurite ja vesijooksikute sugulased, toituvad planktonist.

Vaikses okeanis elutsevaid liuskureid kirjeldas esimest korda baltisaksa loodusteadlane professor Johann Friedrich von Eschscholtz.

Hilisem Tartu Ülikooli professor osales laevaarstina Otto von Kotzebue juhituid ümbermaailmareisil ning täiendas sel ajal usinalt oma loodusteaduslikke kogusid.