Putukad ründavad lumekoorma all murdunud puid
Keskkonnateabe keskuse metsakaitse osakonna juhataja Heino Õunap hoiatas juba mai alguses, et tänavu võib olla metsades üraskeid rohkelt, kuna eelmine suvi ja talv on nendele putukatele väga soodsad olnud.
Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar räägib sama juttu aiaputukate kohta, kes on pealegi tänavu aedades liikvele läinud tavapärasest varem.
Metsamehed pelgavad eriti kuuse-kooreüraskit. Seda putukat meelitab värske puu lõhn, mistõttu ta valib paljunemispaigaks hea meelega kuuskesid, mis on lumest või tormist kahjustada saanud.
Selliseid puid on pärast möödunud talve metsades ohtralt. Just praegu võib nende puude koore all areneda see üraskite põlvkond, kes juuli alguses lendu läheb uusi puid otsima.
Seetõttu on väga tähtis selline puit, eriti kuusepuit õigel ajal metsast välja tuua, et üraskite paljunemist takistada. “Peale lumest kahjustatud puude on metsadesse jäänud ka eelmise aasta augustitormis murtud puid. Metsaomanikel tuleks oma metsad kindlasti üle vaadata,” rõhutas keskkonnaameti metsakaitse peaspetsialist Laja Veeväli.
Saarte metsade seisukorda iseloomustades on tänavu enim räägitud kadastikest, pruuniks muutunud okastest ja päikesepõletusest, aga Saaremaa metsanduse tugiisik Mati Schmuul muretseb hoopis just lumekahjude, lumemurdude ja vaalimiste ehk koolutamiste pärast.
“Kadakaid on lumi ka tohutult palju murdnud. Peale selle on neil pärast eelmist ja nüüdset lumetalve jälle üks seenhaigus kallal.
On ka päikesepõletust. Aga kadakas on rohkem selline puu, mis silmailuks. Kahjuks on talv piirkonniti päris palju kahjustanud ka majandusmetsasid,” rääkis Schmuul eile, kui oli just sõitmas ühte erametsa talvekahjusid üle vaatama.
Näiteks Leisi vallas ja Muhu saarel on lumest kannatada saanud just noored männikud. Noored kuused samuti, aga neid on saarel lihtsalt suhteliselt vähe. Noori mände lumi murrab, kuid noored kuused kisub maha vajutades koos juurtega maast välja.
“Hakkab silma, et lumi on rohkem kahju teinud metsades, kus noorendike hooldust pole tehtud,” märkis Mati Schmuul. Puud kasvavad sellises metsas tihedasti ja mõnest sulailmadest raske lume tõttu murdunud männist on tekkinud, nagu Schmuul ütles, doominoefekt – terve rida noori murtud mände.
Ka aedades oli lumekahjusid palju, aga seal on aiapidajad nüüdseks juba korda loonud. “Umbes kuu aega tagasi olid lumekahjud väga kuum teema. Kas lumi murdis oksi, võimendas päikest nii, et see taimi kahjustas või läksid aiataimed lume all hauduma,” loetles Hansaplanti tootmisjuht Mihkel Saar.
