Puu otsa ronimise meistrivõistlustel
Üle kuue aasta arboristi ehk puutohtrina Eestis ja Inglismaal töötanud Heiki Hanso otsustas Prahasse EMile sõita pärast seda, kui sai maikuus arboristide Soome meistrivõistlustel teise koha. “Tahtsin võistelda maailma tippudega ja näha, kuidas teised arboristid oma tööd teevad,” ütles ta.
Tase oli kõrgem, kui ta oskas oodata.
Seda võis aimata sellestki, et peakorraldaja palus Soome võistluste korraldajatelt sertifikaati, mis tõendaks Hanso edukat osalemist.
Kui ta nüüd juunis Prahasse jõudis, tehti talle päev enne võistlusi kvalifikatsioonitest. Tuli tõestada, et oskus turvaliselt umbes 15 meetri kõrgustel puudel ronida ja töötada on olemas.
Soome võistlusega võrreldes oli Tšehhis Hanso sõnul juures kaks võistlusala rohkem – nn foot locking-süsteem (jalalukustussüsteemiga mööda köit ronimine) ja päästeülesanne, kus “elektrilöögist halvatud” nukk tuli puu otsast viie minuti jooksul alla tuua.
“Minu miinuseks oli, et foot locking’ut proovisin esimest korda alles päev enne võistlust. Ei raatsinud sellepärast võistlusest loobuda,” jutustas Heiki, kes seekord eriti kõrgele kohale ei jõudnud.
“Närvipinge oli nii tähtsal võistlusel ja nii suure publiku ees võisteldes suur ja see rikkus ka täpsusviske, kus peab köie õigele kohale saamiseks nööri liivakotikesega täpselt okste vahelt läbi viskama,” jagas mees muljeid.
Puusõbralikkus oli oluline
Peale selle kuulusid võistlusülesannete hulka turvatud kiirusronimine 20 meetri kõrgusele, viskenööriga ankrupunkti seadmine ja kõigist viiest komponendist koosnev tööpuu läbimine. Punktiarvestuses arvestati kiirust, täpsust ja ülesannete sooritamise turvalisust, lisapunkte oli võimalik saada stiilsuse ja harjutuste võimalikult puusõbraliku täitmise eest.
Puusõbralikkus tähendab, et oksi ei räsita ega lõhuta. Kui võistleja juba pliiatsist jämedamaid oksi murdis, sai ta miinuspunkte.
Heatahtlik seltskond
“Kahjuks tõi mulle omajagu miinuseid mu varustus, mis eelkõige on mõeldud turvaliseks tööks, mitte võistlusteks. Nii ei saanud ma väga kiirelt ronida ja liikuda,” möönis igapäevaelus ArborEst OÜs leiba teeniv Heiki Hanso, kes lubas järgmistel võistlustel enamat saavutada.
Talle oli väga meeldinud, et võistlus oli nii rangelt turvaline. Statistika järgi juhtub arboristidega sageli õnnetusi, aga Prahas poleks keegi saanud puu otsast kukkuda – selle eest hoolitses ligi sajast kohtunikust, abikohtunikust ja tehnikust koosnev korraldusmeeskond.
Heiki Hanso lisas, et oli hea tunne kogeda, kuidas ka esimest korda osalejale võistlustel kaasa elati: “Võistlemise ajal hüüti “go, Heiki, go!” ning pärast käidi seljale patsutamas ja kiitmas.”
Kokku osales võistlusel 49 arboristi 15 riigist. Osalejatest kuus olid naised.
Rahvusvahelisi arboristide meistrivõistlusi peetakse 1975. aastast.
Kes on arborist?
- Arborist ehk puukirurg hooldab puid turvaliste töövõtetega kogu nende eluea vältel, olles saanud puuhooldustööde tegemiseks vajaliku koolituse ning tõendanud oma oskusi ja teadmisi erialasel eksamil.
- Arboristid langetavad puid, teevad võra hoolduslõikusi, kõrvaldavad tormikahjustusi.
- Eestis on hetkel välja antud 28 arboristi kutsetunnistust.
Allikas: www.arborest.ee
