Puude kuningas - tamm

 (1)

Puude kuningas - tamm
Foto: Sven Arbet

Tuleviku tammikud on tänapäeva metsaomanike kätes.

Harilik tamm (Quercus robur L.) on meil oma perekonna ainus looduslik esindaja.

Tormikindel, kuid välguhell

Vabalt kasvavad tammepuud on jässakad ja laia võraga, aga metsas on nad sihvakad – võra on kitsam ja tüvi laasunud. Eesti kõrgeim tamm on ligi 33meetrine (Sagadi park) ja tüsedaima ümbermõõt on rinnakõrguselt 8,2 m (Tamme-Lauri tamm).

Metsaregistri andmetel on meil puistuid, kus tamm puistuelemendina kasvab, 65 000 ha, tamme enamusega puistuid on aga vaid 4864 ha.

Kasvukoha mullaviljakuse suhtes on tamm nõudlik, kasvab hästi huumusrikastel liivsavi- või saviliivmuldadel, ka sõmeralistel lammimuldadel. Talub ajutist üleujutust, kuid mitte pidevat liigniiskust.

Ta on põuakindel, väga noores eas varjutaluv, ent hiljem valgusenõudlik puuliik. Uueneb vegetatiivselt kännuvõsust. Kõrguse juurdekasv kestab tammel 150.–200. aastani, jämeduse juurdekasv kogu elu.

Tammel on võimas juurestik, mis kuivades kasvukohtades võib ulatuda kuni 10 m sügavuseni. See teeb temast tormikindla puu, kuid samas on ta välguhell, kuna peajuur juhib hästi elektrit.

Meie vanimad tammed on 400aastased, üks puu on arvatud isegi 690aastaseks. Vanim teadaolevalt kultiveeritud tammik Jõgevamaal on 160aastane.

Seotud lood:

Tõrud kohe mulda

Üksikpuuna kasvades kannab tamm vilja (pähklike, tõru) pea igal aastal, kuid puistus korduvad seemneaastad 4–8 a järel. Kuna tõrusid on raske üle talve säilitada, külvatakse need kas kohe taimlasse või sinna metsa, kuhu tahetakse tammekultuuri saada.

Tõru mass on keskmiselt 4 grammi (võib olla 2–7 g). Taimlas on külvil otstarbekas kasutada seadu 2–10 x 25–35 cm, arvestades peenrasse 4–5 külvirida. Praktikud soovitavad tõrud külvata lapiti ja külvi katta 35mm mullakihiga.

Kui taimel on juba kaks pärislehte, tuleks ta juured 8–10 cm sügavuselt läbi lõigata, et peajuur ei kasvaks liiga sügavale. Esimese kasvuaasta sügiseks võib tammetaime juur olla kuni 1,2 m pikk ja seemiku väljakaevamine on siis päris keeruline.

Seemiku võib koolitada ehk hõredamalt ümber istutada 1–2aastaselt. Metsa istutatakse tavaliselt 2–3aastane seemik.

Hektarile 50 kilo

Tamme on meil kultiveeritud puhtkultuurina või segus teistega (harilik vaher, harilik pärn, jalakas, hall lepp, harilik kuusk). Sageli istutatakse ta koridoridesse kuuse ja halli lepa vahele.

Metsa külvates tasub teha lapi- või reakülvi. Lapikülvil arvestatakse 3000 külvikohta seaduga 2 x 1,5 m, igale lapile kolm tõru. Hektarile kulub niiviisi 30–50 kg tõrusid.

Reakülvil sobib kasutada seadu 0,4–0,5 m x 2–1,5 m. Olenevalt tõru suurusest on nii hektarikulu 35–70 kg. Puhaskultuuri rajamisel võiks istutada 1100–1600 taime hektarile seaduga 3 x 2–3 m.

Tammekultuuri rajades tuleb arvestada, et metssead on väga maiad tõrude järele ja oskavad need pärast külvi hästi üles leida. Istutuskultuuri himustavad jänesed ja kitsed. Vanad metsamehed soovitavad metsloomade tõrjeks istutada tamme ümber kuused.

Noores eas on tamm külmaõrn. Meil on looduses tema hilja- ja varapuhkevat vormi, kuigi kultiveerimisel on seda vähe arvestatud.

Varapuhkev vorm sobib kuivematesse kasvukohtadesse, kuna peab põuale paremini vastu. Kui eesmärgiks on aga saada paremat puitu, tasub istutada just hilja puhkevaid taimi.

Hästi kasvavad kultiveeritud tammikud viljakatel muldadel, sobivaim on naadi ja jänesekapsa kasvukohatüüp. Eestis on teadaolevalt suurima hektaritagavaraga tammik (527 tm 100 aasta vanuselt) kasvamas Viljandimaal.

Kui tammik on noor, tuleb sealt välja raiuda puud, mis takistavad tamme ladvakasvu. Öeldakse ju, et tamm armastab kasvada, kasukas seljas, kuid palja peaga, see tähendab, et ta talub külg-, kuid mitte pealtvarju.

Kvaliteetsema oksavaba puidu saamiseks tuleks noores eas tammepuid laasida. Hooldusraieid peaks aga tegema ettevaatlikult, sest tugevale raiekraadile reageerib tamm vesivõsudega.

Vanemas eas võivad tamme kahjustada seenhaigused, näiteks võib kohata puutüvedel hariliku väävliku, tammetaeliku või tammekaku viljakehi.

Tamme haigused

Tamme jahukaste on lehtede haigus, mis põhjustab lehtede varasemat varisemist. Tammemähkur võib kurja teha keskealiste ning vanemate puude pungade ja noorte lehtede kahjustamisega päikesepaistelistes kohtades. Mitu aastat korduv rüüste võib viia puu kuivamiseni.

Uus ja ohtlik tammehaigus on tamme äkksurm, mida meie looduslikel tammedel pole õnneks veel leitud.

Tamme kõva ja ilus puit on leidnud kasutust laeva-, vesi- ja tavaehituses, mööbli- ja vaaditööstuses, hinnalise vineeri tootmisel. Vees seistes tammepuit mustub ning sellisena hinnatakse seda mööblitööstuses ja nikerdustöödel.

Tamme koort ja tõrusid kasutatakse rahvameditsiinis. Peale selle tähtsustab rahvausund tamme kui jõu, vastupidavuse ja võimu sümbolit. Tamm on puude kuningas ja tihti eestlaste püha puu.

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare