Jahimeeste poolt tegi ülevaate olukorrast Margus Puust, kes tõdes, et riigile on väga hea ühtse ja tugeva katusorganisatsiooni olemasolu. Oleks jahimeeste organisatsioon lagundatud ja metssiga muudetud väikeulukiks, siis oleks riigil hoopis teised probleemid. Ta tõi heaks näiteks koostöö VTA-ga korjuste matmise osas: jahimeeste töö tulemusena on maetud ligi kaks ja poolsada metssea korjust. Sellega on oluliselt vähenenud nakkuse oht.

Puusti sõnul tuleb üle vaadata ka katkuga seotult kehtestatud küttimise piirangud. Need olid tehtud omal ajal ja selle aja teadmistega. Nüüd on olukord muutunud ja seatud uued eesmärgid. Oluline on metssea arvukuse vähendamine. See eesmärk aga nõuab kõiki jahiseadusega lubatud vahendite kasutamist, jäädes muidu jääb kättesaamatuks. Läheneda tuleb Puusti sõnul kompleksselt ja üle vaadata ka valiklaskmise printsiibid, seda eriti emiste osas. Täna on kõigile selge, et arvukust tuleb vähendada, sest see aitab piirata haiguse levikut.

Puust toetas ka tootjate ettepanekut koostada riigi poolt pikaajaline strateegia. Katk jääb siia aastateks ja seetõttu peame eesmärgid seadma ka pikemas perspektiivis.

VTA peadirektori Ago Pärteli sõnul on jahipidamise piirangute otsus tehtud Balti riikide ja Poola poolt ühiselt Euroopa tasandil ja seda muuta ei ole nii lihtne. Selle otsusega on seotud ka SAKi puhul Euroopast tulev raha, mis tema sõnul katab 75% Eesti kulutustest.

Minister Kruuse sõnul on olukord keeruline ja toimida tuleb talupoja mõistusest lähtuvalt, aga selliselt, et rahastus säiliks.

Mingeid otsuseid komisjoni istungil ei tehtud ja see polnud korraldajate poolt ka eesmärk. Eesmärk oli koguda ja vahetada adekvaatset informatsiooni otseallikatest.