Maamajandus

Rafineerimata glütserool sobib lüpsilehmadele söödalisandiks



Rafineerimata glütserool sobib lüpsilehmadele söödalisandiks
Foto: Sven Arbet

Keemilist ühendit glütserool, millel on üle 1500 kasutusala erinevates tööstusharudes, tuntakse enam kui 250 aastat. „Glütserooli lähtematerjaliks on valdavalt rafineerimata toorglütserool, mis on biodiisli tootmise kõrvalsaadus. Viimastel kümnenditel on selle hind langenud, muutes ta teiste valdkondade kõrval atraktiivseks ka piimakarjakasvatajatele,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Marko Kass.

Kass, kelle väitekiri „Toorglütserooli söötmise mõju lüpsilehmade söömusele, piimajõudlusele ja ainevahetuslikule seisundile“ tuleb maaülikoolis kaitsmisele neljapäeval, 26. juunil, rääkis, et kuigi esimesed uurimistööd glütserooli söötmisest lehmadele viidi läbi juba 1950-ndatel, ei jõudnud toonased teadustulemused praktikasse glütserooli liialt kõrge hinna tõttu.

Marko Kassi doktoritöö üldisemaks eesmärgiks oli uurida, kuidas toorglütserooli kui glükogeense söödalisandi söötmine siinsete söötmis- ja pidamispraktikate puhul mõjutab laktatsiooni erinevatel staadiumitel lehmade kuivaine söömust, piimatoodangut ja piima koostist ning ainevahetuslikku seisundit.

Selgus, et toorglütserooli söötmine nii laktatsiooni alguses kui keskel suurendas kuivaine söömust. Lisaks täheldati toorglütserooli manustamisel positiivset mõju piimatoodangule ning piima laktoosisisaldusele. „Uurimistulemused näitasid, et odrajahu osaline asendamine rohusilol baseeruvas täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga ei mõjutanud ebasoodsalt vatsa keskkonda ega mõjunud koresööda efektiivsele lõhustuvusele,“ ütles Kass. „Kesklaktatsiooni lehmade ratsiooni lisatud toorglütserool mõjutas positiivselt piima laapuvusega seotud näitajaid: suurenes piima valgusisaldus ja moodustus tugevam kalgend.“

Läbiviidud uurimistööst järeldab Kass, et biodiisli tootmise kõrvalsaadus toorglütserool on sobiv söödalisand lüpsilehmadele nii suukaudselt manustatuna uuslüpsiperioodil kui täisratsioonilise segasöödas koostises ilma negatiivse mõjuta piimatoodangule ja ainevahetusnäitajatele, arvestades siinset söötmis- ja pidamispraktikat.

„Rafineerimata glütserool on sobilik glükogeenne söödalisand lüpsilehmadele isegi suhteliselt suurte koguste söötmisel,“ sõnas Kass kokkuvõtteks.

Doktoritöö juhendajad on prof emer Olav Kärt ja dr David Richard Arney ning oponent dr Hussain M. Omed (Senior Lecturer, School of Environment, Natural Resources and Geography, Bangor University, United Kingdom).

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare