Raha asemel teadmisi
Uus maaelu arengukava (MAK) keskendub teadusele, konkurentsivõimele, toidutarneahelale, keskkonnale, maaettevõtlusele ja kohalikule algatusele. Juurde saavad raha ka noored põllumehed.
Eesti saab kasutada MAKi rahastamiseks järgneval seitsmel aastal 721 miljonit eurot euroraha, millest hinnanguliselt 19 miljonit kulub otsetoetuste vähenemise kompenseerimiseks kahel järgmisel aastal.
Seega rahastab Euroopa Liit meie maaelu arengut 702 miljoni euroga. Koos Eesti poolse osalusega on MAKi 2014-2020 maht 936 miljonit eurot. MAKi eelnõu terviktekst jõuab kava kohaselt valitsusse mais-juunis. Sügisel läheb kava kooskõlastamiseks Euroopa Komisjoni. Lõpliku Euroopa Liidu poolse summa määrab Euroopa Komisjon oma otsusega eeldatavasti aasta lõpus. Taotlejate jaoks avanevad esimesed uue MAKi meetmed tõenäoliselt 2015. aastal
Raha pärineb Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
Uus vahend− finantsinstrument
Uue MAKi kohustuslikud meetmed on keskkonna- ja kliimatoetus ning LEADER. LEADERile tuleb ette näha vähemalt 5 protsenti arengukava vahenditest. Vähemalt 25 protsenti vahenditest peab minema keskkonna ja kliimaga seotud tegevusteks.
Kui võrrelda uut MAKi kehtivaga, suureneb teaduse ja väheneb konkurentsivõime rahastamine. Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti sõnul peab põllumajandus, nagu ka muud valdkonnad olema teadmistepõhine.
"Teadmussiirdesse panustamine peab tõstma ka ettevõtete konkurentsivõimet," rõhutab Lemetti.
Lisaks investeeringutoetustele on uuel perioodil plaanis rakendada finantsinstrumendi meedet ehk soodsamatel tingimustel laenude ja garantiide andmist või tagamist.
"Võib tõesti öelda, et liikuvtehnika – masinate ja seadmete – soetamiseks oleks teatud eranditega võimalik toetust, sisuliselt küll odavlaenu, saada ainult finantsinstrumendi kaudu,“ möönab põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna nõunik OvePõder, "Ent siiski saavad väiksemad põllumajandustootjad, nagu aiandussektor ja tulundusühistud, ka vähesel määral investeeringutoetust."
Seega hakkaks finantsinstrument mõnes mõttes asendama praeguse MAKi meedet 1.4.1 "Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks", mille raames valdavalt toetati just põllumajandusliku liikuvtehnika soetamist.
"Eesmärk on pakkuda mitmekesisemaid võimalusi projektide elluviimiseks, nt on ühe toetatava projekti elluviimiseks võimalik kombineerida nii tagastamatut abi kui ka tagastatavat abi – kas laenu või laenu garantiitasu hüvitamist," lisab Põder.
Rohkem noortele
Uue rahastamiskava järgi suunatakse eeloleval perioodil rohkem raha ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks. Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetust on kavas suurendada 2,5 miljoni euro võrra – 22,5 miljonilt eurolt 25 miljonini. Praeguse MAKi vahehindamine on andnud meetmele positiivse hinnangu.
Maaettevõtluse büroo juhataja Ülle Puusta sõnul on praeguse MAKi meetme 1.2 "Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus" rakendamine läinud edukalt – praeguseks on toetatud 520 noort ettevõtjat, toetuse soovijaid on aga oluliselt rohkem, sest kokku on esitatud 1249 taotlust.
"Kui toetusega alustasime, oli Eestis iga alla 35-aastase põllumajandustootja kohta viis üle 65-aastast, tänaseks on see suhe üks neljale," põhjendab Puusta.
Puusta sõnul on uuel perioodil kavas kasutada meetme rakendamisel saadud kogemust, et tagada toetuse sihipärane kasutamine – et talu ülevõtja tõepooleks hakkaks põllumajnduses tegutsema ega jääks omanikuks üksnes paberil.
Mahedad eraldi
Kui varem oli mahetoetus põllumajandusliku keskkonnatoetuse alameede, siis nüüd eraldi. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on avaldanud arvamust, et mahetoetus peaks olema rohkem seotud toodangu töötlemise ja turustamisega.
"Üks põhjus eristamiseks seisneb selles, et keskkonnatoetuste puhul on baastaseme üks osa ka otsetoetuste puhul rakenduv nn rohestamine. Mahetootjatel aga loetakse see rohestamine automaatselt täidetuks," selgitab Põder.
Kuna mahetoodete turule jõudmise pudelikaelaks on Põderi kinnitusel töötlemis- ja turustamisvõimaluste vähesus, siis toetustaotluste hindamisel eelistatakse neid mahedaid.
MAK 2014−2020
| Meede | Eelarve | Ettepanek |
| 2007−2013 | 2014−2020 | |
| Teadmussiire ja teave | 3 666 012 | 4 700 000 |
| Nõuandeteenuste toetamine | 4 567 569 | 6 600 000 |
| Koostöö (T&A, lühike tarneahel, EIP, klastrid) | 6 499 074 | 25 000 000 |
| Teadmussiire kokku | 14 732 655 | 36 300 000 |
| Investeeringud põllumajandusliku majapidamise | ||
| tulemuslikkuse parandamiseks | 191 050 202 | 160 000 000 |
| Põllu- ja metsmajanduse taristu arendamine ja hoid | 48 232 333 | 55 000 000 |
| Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine | 22 565 835 | 25 000 000 |
| Konkurentsivõime kokku | 261 848 370 | 261 666 666 |
| Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade | ||
| raames toodetud toodete promotsioon | – | 1 000 000 |
| Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks | ||
| ja turustamiseks | 45 490 319 | 75 000 000 |
| Tootjarühmade loomine | 4 481 619 | 6 000 000 |
| Toidutarneahel kokku | 49 971 938 | 103 666 666 |
| Ebasoodsamate piirkondade toetus | 53 513 654 | – |
| Natura 2000 toetus põllumajandusmaale | 8 652 796 | 7 000 000 |
| Natura 2000 toetus erametsamaale | 25 439 272 | 28 000 000 |
| Põllumajanduslik keskkonnatoetus | 210 886 973 | 176 427 000 |
| sh Keskkonnasõbraliku majandamise toetus | 105 198 573 | 120 000 000 |
| sh Mahepõllumajandusliku tootmise toetus | 55 794 869 | |
| sh Ohustatud tõugu looma pidamise toetus | 3 495 967 | 7 466 000 |
| sh Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus | 894 763 | 583 000 |
| sh Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus | 26 798 154 | 31 500 000 |
| sh Piirkondlik mullakaitse toetus | – | 13 000 000 |
| sh Keskkonnasõbraliku aianduse toetus | – | 3 878 000 |
| Mahepõllumajandus | – | 85 000 000 |
| Loomade heaolu toetus | 21 724 033 | 11 733 000 |
| Metsa elujõulisuse parandamine | 14 248 000 | 10 000 000 |
| Vähetootlikud investeeringud (kiviaed) | 3 962 523 | – |
| Kaitsemetsa rajamise toetus (ei rakendatud) | 4 281 093 | – |
| Keskkond kokku | 342 708 344 | 330 160 000 |
| Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks | 76 351 540 | 45 000 000 |
| Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine | 6 426 000 | 6 500 000 |
| Külade uuendamine ja arendamine | 53 958 605 | – |
| Kogukonna juhitud kohalik areng – LEADER | 85 759 063 | 93 600 000 |
| Maaettevõtlus ja kohalik algatus kokku | 222 495 208 | 166 766 666 |
| Tehniline abi | 38 115 139 | 37 440 000 |
| Ületulevad kohustused | 18 700 000 | 12 000 000 |
| Finantsinstrument | – | 65 000 000 |
| Kokku | 935 400 000 | 936 000 000 |
