Täpselt samuti ei pea ta eesmärgiks omaette saaginumbrit. See sõltub paljudest asjaoludest, omajagu ka õnnest, nii et selle üle liigselt pead murda või mõttetuid kulutusi teha ei tasu.

“Muid nõkse ei olegi, kui et kõik tööd õigel ajal teha, ega siis kehvasti lähe ka,” jääb Klais tagasihoidlikuks.

Aastad ei ole vennad. Mees vaatab võistluspõldu Puhja lähedal Tartu–Viljandi maantee ääres ja tõdeb, et saak tuleb mullusest viletsam.

“Vili ei ole nii tihe kui võiks, põhirolli mängis selles talv,” selgitab ta.

Rämsi Agro kasvatab teravilja kuuesajal hektaril, otra ja talinisu. Kui tavaliselt on mõlemaid enam-vähem pooleks, siis tänavu on talivilja kolmandiku jagu. Osa nisupõlde hävis talvel ja tuli kevadel ümber külvata.

Võistlusele on ta valinud 15ha talinisupõllust 5 ha suuruse tüki, kus oras oli hästi talvitunud ja kevadel kõige parem pilt avanes.

Põllul on kasutatud minimeeritud harimist ja eelviljaks oli läinud aastal suviraps. Kuna Rämsi Agro tegeleb ainult taimekasvatusega, siis läga sel põllul kasutatud ei ole. Küll on see paar aastat varem sõnnikut saanud.

Klaisi sõnul on tema võistluspõld tavatootmise põld. Eraldi ta sellel midagi rohkemat kui mujal teinud ei ole. Lisaks põhiväetisele on talinisu saanud kolm korda pealtväetist ja kaks korda leheväetist. Haigustõrje on ta ette võtnud kahel korral – esimesel Falcon Fortega ning teisel Falcon Forte ja Zantara seguga. Umbrohutõrjet on teinud korra, Sekatori ja MCPAga.

Kahjuritõrjet ei harrasta Klais aga oma põldudel üldsegi mitte.

“Seepärast, et lepatriinud ja mesilased tahavad ka elada,” põhjendab ta.