Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku

 (1)

Rannakalandus täna – uued valikud, võimalused ja usk tulevikku
Puise sadam.Foto: Arvo Tarmula

Viie aastaga on kaheksas kalanduspiirkonnas rekonstrueeritud ja ehitatud sadamaid, hakatud püütud kala väärindama ja leitud tulusaid kõrvaltegevusi.

Aasta oli 2007, kui ellu kutsuti Euroopa kalandusfond (EKF) eesmärgiga suurendada sektori konkurentsivõimet ja aidata sel saada keskkondlikult, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikuks. Fondi eelarve nende eesmärkide saavutamiseks perioodil 2007–2013 oli 3,8 miljardit eurot. Meie kalastuspiirkondade rahastamiseks oli ette nähtud 84,6 miljonit eurot EKFi vahenditest ja 28,2 miljonit eurot Eesti riigi eelarvest.

Läänemaa, Võrtsjärve, Peipsi ja Harjumaa kalanduspiirkonnad

Eesti rannikualad jagati kaheksaks kalanduspiirkonnaks ning moodustati kalanduse tegevusgrupid. Nende eestvedamisel viidi kohalike arengustrateegiate rakendamise kaudu ellu EKF meedet 4.1. „Kalanduspiirkondade säästev areng”. Koostati ja valiti välja parimad rannakalanduse ja kalurikogukondade arengut ning püsimajäämist toetavad projektid.

On aeg kokkuvõteteks. Praegu võime tõdeda, et tänu nende projektide elluviimisele on meie kaluriperede ja -piirkondade majanduslik toimetulek paranenud ning tulevikku vaadatakse optimistlikumalt.

Vaatame ajale tagasi ning meenutame, millised nägid kalastuspiirkonnad välja enne ja kuidas edeneb elu pärast EKFi esimesel rahastusperioodil tehtud investeeringuid. Kas uued ettevõtmised on jätkusuutlikud ja kalurkonnal uusi ideid, kuidas edasi minna?

Seotud lood:

Läänemaa kalanduspiirkond

Euroopa kalandusfondi rakendamise ettevalmistavad tööd Läänemaa kalanduspiirkonnas algasid 2007. aasta suvel, kui aktiivgrupp alustas konsultatsioone põllumajandusministeeriumiga. Enne seda ühendas piirkonna kutselisi kalureid MTÜ Läänemaa Kalurite Ühing.

Pärast pikka kaalumist otsustati 20. veebruaril 2008 moodustada uus ühing MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts. See hõlmab tunduvalt laiemat tegevusspektrit ja liikmeskonda kui senine kutseliste kalurite esindusorganisatsioon.

Nüüdseks on vana kalurite ühing ühendatud Läänemaa Rannakalanduse Seltsiga ning see on ainus Läänemaa kalureid ühendav ja esindav organisatsioon.

Virtsu sadam. Foto: Arno Peksar

Julgus tuli koos koolitustega

Läänemaa Rannakalanduse Seltsi tegevjuhi Margus Medelli sõnul valitses EKFi rakendusperioodi eel Läänemaa kalurite seas küllaltki pessimistlik meeleolu.

„Kalavarud olid madalseisus, kalurkond vananes kiiresti, noori peaaegu ei lisandunud, mitmed kalurid loobusid üldse oma ametist. Kalasadamad ja lossimiskohad olid väga halvas seisukorras, kala hoiustamise tingimused puudusid. Kõige halvem oli see, et kalurkonnas puudus usk positiivsete muutuste võimalikkusesse. EKFi rahade kohta arvati, et „küllap see toetus ärimeeste poolt laiali tassitakse ning ega kalurini midagi jõuagi”. Seega tuli strateegia koostamisel keskenduda mitte ainult plaanidele sõnastamisele, vaid ka kalurkonna aktiviseerimisele ja julgustamisele.”

Esimeste projektitaotlusvoorudeni jõuti kalanduspiirkonnas 2010. aasta mais. Esimesse taotlusvooru laekus pelgalt 11 projektitaotlust ning toetust küsiti palju vähem, kui ühingul jagada oli. Medelli arvates oli põhjus kindlasti see, et kalurkonnal puudusid kogemused ja oskused projektitaotlusi koostada.

Ühing käivitas aktiivse koolitusprogrammi, koostas terve hulga abimaterjale ning pühendas palju aega personaalsesse nõustamisse. Aegamööda hakkasid tekkima ideed, laienes taotlejatering, paranesid oskused.

„Ja mis kõige tähtsam – tekkis julgus oma ideede rakendamiseks toetust küsida ja usk positiivse arengu võimalikkusesse. Perioodi viimastes taotlusvoorudes tekkis toetusvahenditele juba üsna terav konkurents.”

Mis on piirkonnas muutunud?

Kõige tähtsamaks pidasid Läänemaa kalurid kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamist ja rekonstrueerimist, sinna kulus ka kõige enam toetusvahendeid. Suuri summasid investeeriti ka kalandustoodete töötlemisse. Perioodi lõpuks on käivitunud kaks kalatöötlemisettevõtet, üks Lihulas ja teine Dirhamis.

Aktiivselt tegelesid kalurid ka oma tegevuse mitmekesistamisega. „Läänemaa kalapüügi omapära on see, et vägagi valdav osa tulust teenitakse aprillist oktoobrini, ülejäänud aja tegeleb kalur eelkõige oma varustuse parandamisega,” selgitab Medell. „Siinkohal on tegevust mitmekesistavad teenused igati asjakohased, sest tegevust ja teenistust on vaja aasta ringi. Tegevuse mitmekesistamiseks küsitud projektitoetused keskendusid peamiselt metsanduse ja põllumajandusega seotud aladele.”

Kalandusega seotud turismi arendamisse tehtud investeeringud tõid Läänemaale juurde umbes 80 majutuskohta ning kolm ettevõtjat parendasid oma seminari- ja toitlustusteenuste pakkumise võimalusi. Heaks näiteks tõi Medell Puise külasse tehtud investeeringud, kus Ridala vallavalitsus rekonstrueeris EKFi toetusega täielikult Puise kalasadama ning samal ajal arendasid sadama naabruses asuvad ettevõtjad välja majutus-, toitlustus- ja elamusturismi teenuseid.

Teiseks perioodiks tegutsemisvalmis

Algavaks rahastusperioodiks on Läänemaa kalurid oma sihid seadnud. Valitud on kuus kalasadamat, millesse tuleb investeerida või mille rekonstrueerimine tuleb lõpetada. Olulisel määral soovitakse arendada kalandustoodete töötlemise, väärindamise ja otseturustamisega seotud tegevusi, et vähendada kalurite sõltuvust kala kokkuostjate hinnadiktaadist.

Omal kohal on tegevuste mitmekesistamine, väga jõuliselt on laual kalurite ühistegevuse toetamine. Margus Medelli hinnangul on võrreldes eelmise perioodiga toimunud märkimisväärne muutus. „Eelmise perioodi tegevusstrateegia lähtus tõdemusest, et kalandus kui majandusharu on Läänemaal hääbumas ning on vaja keskenduda traditsioonide säilitamisele ja talletamisele. Uus strateegia peab juba kalandust jätkusuutlikuks majandusharuks, mida on vaja Läänemaa majandusega paremini integreerida ning uute tegevustega rikastada, andes kaluritele tegevust ja sissetulekut ka püügivälisel hooajal.”

Võrtsjärve kalanduspiirkond

EKFi esimese rahastusperioodi eel võttis Võrtsjärve Kalanduspiirkonna MTÜ oma südameasjaks kalurite nõustamise ja abistamise taotlusprojektide koostamisel.

MTÜ tegevjuht Jaanika Kaljuvee tunnistab tagantjärele, et 2008. aasta alguses oli ta arvamusel, et kuna kalurid omavahel rivaalitsevad, pole nendega koostööd kerge teha. „See kartus sulas kui jää, sest kalurid nägid, et ponnistused, mida MTÜ teeb, on seotud ju nende endi heaoluga ning eesmärgiga, et ka edasine elu järve ääres oleks jätkusuutlik. Meetmest lähtuvate võimaluste tulemusel on hakanud kohalikud kalurid tundma, et nende arvamusega arvestatakse ning tõusnud on valmisolek ühistegevuseks.”

Kaljuvee meenutab, et rahastustaotlustega oli nagu eestlaste puhul ikka: kui kaks taotlejat olid positiivse vastuse saanud, ärkasid ka kõik teised ning lõpuks ei jagunud kõigile soovijatele vahendeid. „Ega inimene olegi loomult ettevõtlik, aga koostöös tekivad ideed ja võimalused.”

Mis on Võrtsjärve kandis muutunud?

Fondi rahade toel on uuendatud turismi infrastruktuuri (puhkemajad ja avalikud ruumid), mille tulemusel on paranenud kalanduspiirkonna elukeskkond ning piirkond on muutunud atraktiivsemaks nii külastajatele kui ka ettevõtjatele. Samuti on arendatud turismiteenuseid. Kaljuvee toob hea näitena ajaloolise purjeka soetamise ja renoveerimise, millega on sõitnud aastas 2000–3000 inimest.

Võrtsjärve SA hinnangul on piirkonna külastajate arv suurenenud üle 20% ehk siis enam, kui eesmärgiks seati, ning nende piirkonnas viibimise aeg on pikenenud. Kalanduspiirkonna esindajate hinnangul on aga jätkuvalt puudus majutuskohtadest ning kohalikku toitu pakkuvatest söögikohtadest.

Tänu turismiinvesteeringute toetamisele on piirkonda tekkinud uued, kohalike inimeste loodud turismiettevõtted ning olemasolevad ettevõtted on oma tegevust uuendanud.

Investeeringud seadmetesse on aidanud viia need nõuetega vastavusse ning võimaldanud püügist suuremat tulu saada. Samas tõdeb tegevjuht, et kulude kasvu tõttu pole kalurite sissetulekud suurenenud. Investeeringuid seadmetesse oleks tehtud ka ilma toetuse abita, kuid sellisel juhul oleks soetatud odavamaid ja kasutatud seadmeid.

Võrtsjärve kalanduspiirkonna MTÜ juhatuse liige Lauri Koni valmistub klaasangerjate (valgetes termokastides) asustamiseks Võrtsjärve. Foto: MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond fotokogu

Välja on arendatud üks sadamaseaduse nõuetele vastav väikesadam Oiul. Varem ei eksisteerinud piirkonnas ühtegi sellist sadamat. Oiu sadamat on võimalik kasutada nii kalapüügi kui ka turismi eesmärkidel. „Seda sadama investeeringut poleks tõenäoliselt ilma toetuseta tehtud,” kommenteerib Kaljuvee. „Samas ei pidanud kalanduspiirkonna esindajad sadama arendamise mõju piirkonnale tervikuna väga suureks.”

Tulevikus oodatakse suuremat aktiivsust

Jaanika Kaljuvee kiidab, et toetust saanud ettevõtjad on väga tegusad ja nende ärid arenevad jõudsalt. Teisalt on ettevõtjad rahul ka MTÜ tööga. Kõigil on olnud võrdsed võimalused ning toetuse jagamine on toimunud piirkonna kui terviku huvisid arvestades.

Kaljuvee hinnangul tooks uuel rahastamisperioodil suure arenguhüppe kalanduspiirkonna jaoks kaasa kalatöötlemistsehhi ehitamine. Sellel oleks tugev mõju mitte ainult kalandussektorile, vaid piirkonnale tervikuna, näiteks uute töökohtade loomisel. Esimesel rahastusperioodil ei suudetud seda investeeringut omafinantseeringu puudumise tõttu lõpuni viia.

„Järgmiseks perioodiks tuleb meil väga hästi läbi mõelda ka projektide hindamine ja kriteeriumid,” räägib Kaljuvee. „Kaugelt mitte kõik taotlejad pole läbi mõelnud oma võimekust projekti kaasfinantseerida ning kolm-neli üsna mahukat projekti paraku katkestati. Teisalt ootaks kaluritelt järgmisel perioodil suuremat aktiivsust aruteludel oma seisukohti välja ütlema ja jagama.”

Kaljuvee tunnistab, et tõrvatilgana leidub ka nipernaadisid, kes proovivad hindajaid või kontrolle petta: „Ka siit on meil edaspidiseks mõtteainet”.

Peipsi kalanduspiirkond

Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu tegevjuhi Kersti Oja sõnul oli olukord enamikus Peipsi-äärsetes lossimiskohtades enne Euroopa kalandusfondi esimese programmperioodi algust lausa halb. Nõuetele vastas ainult Vasknarva ja Kallaste sadam. Lossimiskohtades puudusid normaalsed tingimused, kaid olid kohati sisse langenud ja taristu vananenud. Ettevõtjad ise ei olnud suutelised kalasadamate arendusse panustama.

Renoveerimised ja uued tegevussuunad

Nüüdseks on EKFi rahadega renoveeritud Alajõe, Rannapungerja, Lohusuu, Omedu Ranna, Mihkli, Kaldasilla, Sassukvere, Varnja, Mehikoorma ja Räpina sadam.

Peipsi ääres on suureks probleemiks sadamate faarvaatrite täisuhtumine ujuvliivaga. Selle tõttu oli üks mahukaim projekt MTÜ Peipsi Ühenduse projekt „Süvendustehnika soetamine Peipsi piirkonda”. Selle käigus soetati ujuvekskavaator, mis sobib uhtliivade ja muda eemaldamiseks jõesuudmetest ning sadamate faarvaatritest, koelmualade parendamiseks ja sadamate arendamiseks.

Kersti Oja tunnistab, et see nn ujuvkopp on olnud suureks abiks kaluritele eriti just viimastel aastatel, mil Peipsi järve veetase on olnud erakordselt madal. Sadamatest oleks raske välja saada isegi väiksemate paatidega, kui nende sissesõiduteid ei süvendataks.

Varem puudusid kaluritel lisateenimisvõimalused. Tänu EKFi meetme 4.1 mitmekesistamise võimalustele on julgemad kalurid kasutanud projektirahasid pesumaja ehituseks, autoremonditöökoja seadmete, põllumajandus- ja metsatehnika soetamiseks jne.

Otseturustamise ja töötlemise tegevussuuna kõige populaarsemaks investeeringuks osutus eelmisel perioodil külmikveokite soetus. Tuleb ju kala nõuetele vastavalt lossimiskohast töötlemiskohta või müügipunkti transportida. Lisaks sellele soetati jääpurumasinaid, kiirkülmutuskambreid, survepesureid kastide pesuks, soomustusmasinaid, pakendamismasinaid ja muid seadmeid, mis aitavad kalandustoodete töötlemisele kaasa.

Varnja sadam 2008. Foto: P. Ilves

Nüüd mõeldakse ka turistidele

Turismi tegevussuuna alt on Peipsi kalanduspiirkonnas, mille alla kuuluvad ka Vooremaa väikejärved, toetatud mitmeid tegevusi alates kalandusürituste korraldamisest ja piirkonna tutvustamisest kuni puhkemajade renoveerimise, paadisildade rajamise ning sõudepaatide soetamiseni.

MTÜ Peipsimaa Turism, kelle tegemistes kalanduspiirkond lööb kaasa koos nelja piirkonna Leader-tegevusgrupiga, on ellu viinud projektid, mille tulemusena on piirkond saanud endale tutvustava kodulehe www.visitpeipsi.com. Avaldatud on Peipsimaa turismikaart ning Mustveesse paigaldatud National Geographicu Kollane Aken.

Koolitused ja ühistöö on tõstnud aktiivsust

Kersti Oja kiidab eriti Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu kalandusalaseid väliskoolitusi. „Need on meie kalandusettevõtjaid tugevasti ühendanud ja toonud piirkonda uusi mõtteid. Selle tulemusena lõid 11 kalandusettevõtjat tootjaorganisatsiooni, et teha koostööd nii kalavarude taastamisel kui ka püütud kala turustamisel.”

Kersti Oja sõnul Peipsi ääres elavatele kaluritele passiivsust ette heita ei saa. Ideed-mõtted ning vajadus uuenduste elluviimiseks olid olemas ka enne EKFi rahastust. Selleks puudusid lihtsalt võimalused, eriti kalasadamate uuendamise ja otseturustamise tegevussuunas.

Järjest enam on hakatud mõistma piirkonna potentsiaali ja otsima vahendeid, kuidas see enda kasuks tööle panna. Kui näiteks 2010. aastal esitati Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kojale 34 projektitaotlust, siis 2013. aastal oli see arv juba 73. Kogu eelneva rahastusperioodi kohta said positiivse rahastusotsuse 144 projekti, millest enamik on nüüdseks ka juba ellu viidud.

Kersti Oja rõõmustab, et suurt huvi on üles näidatud ka uue perioodi kohta. „Ideid-mõtteid on kogunenud juba palju ning usume, et uus rahastusperiood tuleb piirkonnas sama produktiivne kui eelmine. Kindlasti tahame ära teha sadamate märgistamise nii veelt liitsihtide ja vastuvõtupoidega kui ka maalt teeviitadega.”

Varjna sadam 2013. Foto: K. Oja

Harjumaa kalanduspiirkond

Harjumaa kalanduspiirkond laotub 530 km rannajoonele kahele poole Tallinna. Põhilised kutselise rannapüügiga tegelejad on FIEd, kes on jaotunud ebaühtlaselt Harjumaa rannikule.

Kalanduspiirkonda jääb paarsada lautrikohta. Kuhugi pole Soome lahe rannikult kadunud ka endise Kirovi nimelise näidiskalurikolhoosi sadamad, mis hakkasid kolhoosi likvideerimise järel lagunema.

„Kuna nende korrashoiuks vajalikud tööd on kallid ja sadamatest saadav tulu väike, puudus kaluritel võimalus omavahenditest sadamaid rekonstrueerida,” tõdeb MTÜ Harju Kalandusühingu juhatuse liige Kaido Vagiström. „Üksiktegija võimalused suure investeeringu tegemiseks on ju napid.”

2008. aasta juulis loodi MTÜ Harju Kalandusühing. Asutajateks olid Harjumaa kalurid ja kalatöötlejad ning ühiseks eesmärgiks rannakalanduse arendamine. Omavalitsustest liitusid ühinguga Kuusalu, Jõelähtme, Padise, Keila ja Harku vald ning Paldiski linn. Kalandusühingu konkreetsem eesmärk on aidata kaasa kalasadamate ja lossimiskohtade arendamisele, kalandustoodete töötlemisele ja otseturustamisele, kalandusega seotud turismi arendamisele ja rannakülade taaselustamisele ning rannakalandusele suunatud koolitustegevusele.

Sadamad osaliselt rekonstrueeritud

Tänu Euroopa kalandusfondi rahastusele on paljud kalasadamad juba osaliselt rekonstrueeritud. „Investeeringuvajadused sadamate korrastamiseks on olnud erinevad,” tõdeb Vagiström. „Mitu objekti on pidanud jääma oma aega ootama. Näiteks alles siis, kui sadamakaide ehk kõige tähtsama maa ja mere vahelise liidese rekonstrueerimine lõpule jõuab, on järg sadamahoonete käes.”

Nüüdseks on Ristna, Tilgu, Leppneeme, Neeme ja Tapurla sadamas kaid rekonstrueeritud. Tilgu sadamasse on püstitatud uued moodulhooned ja alustatud Ristna sadama peahoone rekonstrueerimist. Korrastatud hoonetel ja sadamal on oluline seos ka turismi arendamisel, mis on üheks tähtsaks sissetulekuallikaks rannakalanduses.

Edenenud on turism ja otseturustus

Turismi suunal on rahastatud mitmeid projekte: OÜ Tsitre projekt turistide teenindamiseks vajalike seadmete soetamiseks ning sõudepaadi ostmiseks; Prangli Turismiühistu Ülesaarte puhkeküla turistide teenindamiseks ja teenindusmaja ehituseks; Ristna sadama teenindusruumide renoveerimiseks ja turistide toitlustamiseks vajalike seadmete ostuks ja paigaldamiseks. Viimane hõlmab ka kala või töödeldud kalatoodete müüki otse tarbijale.

Otseturustamise rahastust on jagunud jahutuskonteineritele ja külmikveokitele, samuti tootearendusele. Heaks näiteks kiidab Kaido Vagiström projektid „Otse rannast” ja „Vääriskala tootearenduskontseptsioon rannakalandusettevõttele”: „Tootearendusprojektidel on ka eriliselt tähtis lisandväärtus, sest need tõmbavad kalureid koostööle,” usub Vagiström.

Rannakalurite tegevuste mitmekesistamiseks on soetatud ka mitmesuguseid masinaid ja seadmeid, näiteks keevitusaparaat, mobiilne lintsaag, halumasin ja mootorsaag ning tõstukiga metsaveohaagis.

Kalaühingusse koondunud on tegusad

Rannakalanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline kalandussektoris tegutsevate ettevõtjate ja rannakalurite koolitamine nii Eestis kui ka väljaspool. „Rannakalanduse ja kalapüügi säilimiseks tuleb oma teadmiseid edasi anda järeltulevatele põlvedele,” tõdeb Vagiström. „MTÜ Räimeühingu projekti „Rannakaluri väljaõppe programm” eesmärk oli just noorte kaasamine rannakalandusse. Oma piirkonna kalandusinimestega oleme käinud õppereisidel Taanis, Rootsis, Soomes ja Inglismaal. Kõikjalt on saadud häid ideid, mida saaks ka meie rannakalanduses rakendada.”

Kaido Vagiström kiidab Harju Kalandusühingusse koondunud ettevõtjad ja kalurid tegusaks: „Nad püüavad kala ja vaatavad, kuidas mujal kala püütakse. Ja mis kõige tähtsam – püüdlevad selle poole, et kalast ise valmistada kvaliteettooteid, mida tarbijale pakkuda. Need ongi tegevused, mis aitavad rannaküla taaselustada ja säilitada.”

Märkimisväärseimaks investeeringuks piirkonnas peab Vagiström Itaalias toodetud süvendusekskavaator Batemag P100 4WD. Masin on mõeldud väikesadamate, lautrikohtade ja muude veekogude süvendamiseks ning on asendamatu kalade kudemispaikade taastamisel. Masin töötab biolagunevate õlidega, mis on väga keskkonnasäästlik.

Uuel rahastusperioodil jätkab Harju Kalandusühing kõigi pakutud viie tegevussuunaga. Rekonstrueeritud sadamad on huvitatud kalasadamate uuendamisest järgmiste etappide kaupa, lisaks ollakse huvitatud koealade taastamisest.

Tapurla sadam. Foto: Mati Vagiström

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare