Räpina Aianduskool läks jahimeestele appi

Juba pikemat aega räägitakse Eestis Aafrika seakatkust. Et jahimeestele abi osutada ja anda oma tagasihoidlik panus katku ohjamiseks, sh tuvastada, kas konkreetses jahipiirkonnas on katku nakatunud metssigu, otsustasid Räpina Aianduskooli (RAK) keskkonnakaitse erialade õpetajad ja õpilased korraldada ühisürituse, millel oli mitu väga kasutoovat eesmärki.

Õpilased said hea praktilise ülevaate keskkonnaõiguse eri tahkudest, jahipidamisest, erinevatest jahiseaduse nõuetest, jahiohutusest, jahieetikast jm –st. Samas tutvusid nad erinevate maastikega, metsakasvutüüpidega ja nägid oma silmaga looduses jahiulukeid, nende jälgi.

Ürituse peakorraldaja rollis oli üle Eesti tuntud loodussõber, staažikas jahimees Arvi Lepisk, kes on pikki aastaid eelpoolnimetatud kutsekoolis õpetanud tulevasi keskkonnakaitsjaid ning tulevasi jahimehi.

Kuna samas koolis töötab kutseõpetajana ka käesoleva loo autor, siis sündiski hea ühisidee.
12 novembri varahommikul saabus Veerksu jahipiirkonda kokkulepitud kohta 8 kohalikku jahimeest, 7 (RAK) õpetajat ning 9 õpilast, et üheskoos saada jahielamusi, õppida tundma loodust, metsakooslusi, ulukite asupaiku, arvukust ja liike.

See oli julge katse, millega õpetajad püüdsid proovida, kuidas toimib paljukiidetud lõimumise (koostegemise) õppemeetod õppejahil, õuesõppel. Õuesõppe käigus said õpetajad anda õpilastele teadmisi, kuidas toimub jaht. Juhtõpetaja Õnne Rämmann sai raadiojaama, et juhtida õpilasi- ajajaid jahimaal.

Hunt metsas

Esimene „aju“, mis jahimehe keelepruugis tähendab masti, metsakvartalit oli siiski tühi. Polnud ka ime, sest metsas toimetas kriimsilm hunt isiklikult.

Kaks õpilast ehmatasid loomulikult hundi pakku, nii pidi näljane hallivatimees loobuma auravast, värskest metskitse lihast.

Ka teises ajus ei kohatud põtra ,kuigi õpilased ja õpetajad püüdsid anda maksimumi, tegid tööd hästi lärmakalt karjudes, vilistades ja oma häälepaelu kõvasti pingutades.
Vahepeal tegi Arvi puhkepausi, jagas joogivett ja eelmisest jahisaagist – põdralihast valmistatud vorsti, mis maitses kõigile ülihästi.

Kolmas mast

Vahepeal oli meie jahikoer üles võtnud metssea jälje ja nüüd oli elevust veelgi enam Ajajate raadiost kuulsin Õnne häält : "Võtke paremale, veel paremale, ajus on haavatud siga, olge ettevaatlikud!“

Oma pool tundi kulus enne, kui kõlas esimene kauaoodatud püssipauk. Marko Laanes oli tabanud suure metskuldi.

Teise suure metskuldi tabas täpse lasuga tubli koera eest kohalik kütt Anti Sakson.
Et Anti oli kohe minu kõrval kütiliinil, siis olin esimene kütt, kes sai täpsel mehel kätt pigistada ja õnnitleda .Nagu näeb ette jahieetika, panin kuuseoksa täpse küti mütsiäärele ja tabatud ulukile suurema kuuseoksa.

Ja siis algas fotosessiioon. Rõõmsate, pisut küll väsinud nägudega õpilased ahhetasid, nähes nii suurt metsiga esimest korda oma elus.

Viie päeva pärast sai Arvi veterinaaridelt info, et sead polnud katkus.