Esimese sõidu proovireisijaks oli mehe enda 93aastane ema Hilja Väärsi, kel vaja Põlvasse arsti juurde minna.

Kõige enam rõõmu tunnebki teenuse käima lükanud ja ise ka sohvrina töötav Väärsi oma auto juures liftiga pöördistmest.

Esiiste sõidab autost välja ning ratastoolilt on sellele mugav ja turvaline ümber istuda. Seejärel tõstab liftiga iste abivajaja autosse. Liikumisraskusega inimesel pole nüüd enam muret auto peale saamisega või sealt välja tulemisega.

Hädaline jääb maal hätta

“Olin aastaid invaliidsuspensionär ja ise läbi elanud kõik need raskused, kuidas arstile pääseda või muid olmeasju ajada, kui pole võimalust transporti saada, kui pole, kes aitaks,” selgitab Väärsi.

Ehitusettevõtjana rabelnud mehel hakkas tervis streikima enne 2000. aastat ning ta ei saanud enam oma firmat pidada. 2002 tabas teda nelja päeva sees kaks infarkti.

Pikki aastaid liikus mees ringi ratastoolis, hiljem käimiskepiga. Kui autoabi oli vaja, tuli omajagu otsida, kes teda viiks ja tooks.

Aga tasapisi mehe tervis taastus ning ratastooli ega käimiskeppi polnud enam tarvis. Ühel hetkel tuli ka autorool tema ellu tagasi. Ütleb, et kui autoga ise liikuma sai, paranes tervis veelgi enam.

“Kui 2008. aastal auto ostsin, tekkiski tahtmine hakata teisi aitama − tean ju omast käest, kuidas ratastooliga liikuda on ja millist abi nad vajavad,” meenutab ta.

Invatakso ideest selle teostumiseni kulus Väärsil mitu aastat. Esmalt tuli selgusele jõuda, kas selle järele on Kagu-Eestis sedavõrd palju vajadust, et see ka ära tasuks.

Töötukassa Põlvamaa osakonna kaudu läbis ta ärijuhtimise ja mitu muud koolitust ning lõpuks kirjutas mullu kevadel valmis äriplaani.

Algne äriplaan ettevõtluse starditoetuse saamiseks lükati töötukassast suvel tagasi, sügisel saatis ta uue ja see sai talve hakul positiivse vastuse.

Äriplaanis oli Väärsi puudega laste ja täiskasvanute ning vanurite taksoteenuse tegevuspiirkonnana näinud Laheda valda ja Põlva linna.

Ühe oma eesmärgina plaanis ta aidata piirkonna omavalitsustel paremini korraldada sotsiaalhoolekande teenust, mille vajadust kinnitasid ka valdade sotsiaaltöötajad. Töötukassas aga kaheldi, kas ta leiab ses piirkonnas piisavalt kliente.

Kui täiendatud äriplaanis liitusid ettevõtmisega Põlvamaalt veel ka Põlva ja Kanepi vald ning Võrumaalt Võru linn ja vald ning Lasva vald, andis töötukassa Väärsile ettevõtluse alustamiseks stardiraha.

Toetuse eest muretses ta invataksoteenuse osutamiseks autosse sobiva sisustuse: liftiga pöörd-
istme, ratastooli, laste turvaistme, katuseboksi ratastooli jaoks, aga ka taksomeetri, tegevusload ja muu vajaliku.

Kogemus lubab loota

“Mu enda poolt on auto, Chrysler Voyageris on viis tavaistet ja liftiga pöördiste,” räägib Väärsi. Vajadusel aitab ta inimest saata ka arsti juurde või mujale.

Väärsi usub oma kogemuse – kui tervis käest ära oli – najal, et tema teenusele on soovijaid piisavalt ja invatakso loomiseks nähtud vaev läheb asja ette.

Lisaks arsti juurde sõitmisele Tartusse, Põlvasse või Võrru on üks Võru mees tellinud Antsu taksolt sõidu rehabilitatsioonikeskusse Haapsallu.

Laheda vallavanem Sirje Tobreluts leiab, et kui Väärsi suguseid ettevõtlikke mehi maal rohkem oleks, elaks külarahvas praegusest muretumalt. “Kindlasti teeme temaga koostööd, selles pole kahtlustki,” lubab ta.


HÄDALISELE ÕNG

Töötukassa toetatuid Põlvamaal

- Õmblussalong.

- Katuste paigaldamine.

- Juuksur.

- Trükiste kujundamine.

- Värvikuulimäng.

- Elamustoitlustamine.

Allikas: Eesti Töötukassa Põlvamaa osakond, 2012