Ratsaspordi suurtehingule pani aluse mees Võrumaa metsade vahelt
Tehingu üksikasju ja selle hinda teavad vaid kaks inimest — ostja ja müüja –, kuid sellest kirjutavad kõik ajalehed ja räägivad kõik ratsaspordihuvilised.
Mõnede asjatundjate arvates on võib-olla tegemist läbi aegade kõige kallima ratsahobuse ostu-müügitehinguga maailmas.
Kuid kas ja kuidas mõjutab see Eestimaist hobusekasvatust?
„Eks ta otseselt mõjutab vaid nii palju, kui palju müügitehingust saadud rahast siinsesse ratsasporti ja hobusekasvatusse investeeritakse,“ sõnas Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom. „Oletan, et A Big Boy omanik Heiti Hääl peaks selle tehinguga olema tasa teinud kogu aastakümnete vältel ratsasporti investeeritu.“
Samas toonitab Kollom, et suure tehingu juures räägitakse väga vähe mehest, kes belgia soojaverelise täku A Big Boy aastaid tagasi, tollal veel varsana Eestisse ostis. See mees on Lasva vallas Virve talu pidav Peeter Viiard.
Kaheksa aastat tagasi tõi Viiard Belgiast Võrumaale kuus täkku, teise seas ka A Big Boy ja ühe mära.
„Mära oli tõsiselt pehme seljaga ja ei meeldinud mulle alguses sugugi. Nüüdseks on ta osutunud mu kasvanduse kullaauguks. Kõik tema senised järglased on väga head, olenemata täkust,“ ütles Peeter Viiard möödunud suvel ajakirjale Oma Hobu.
„Tegelikult ei läinud ma kaheksa aastat tagasi sealt üldsegi mitte endale aretusmaterjali ostma. Tookord ei julgenud ise veel nii kõrgelt mängida, sest kogu ost maksis veidi alla miljoni. Tänaseks meie hulgast lahkunud Mati Jostov oli nakatunud hobupisikusse. Meil oli temaga kahe peale üks mära. Läksin tegelikult Belgiasse talle n-ö teenust tegema. Asjaolud muutusid ja Matile ostetud hobused jäidki mulle. Nüüd, tagantjärele võib öelda, et oli väga hea juhus. Tookord oli Mati ajast ees, mitte mina. Kahju oli asja katki jätta, sest hobused olid ju valitud. Nii see asi algaski.“
Tänu „teenuse tegemisele“ sattus lisaks A Big Boyle, Terrorile ja Orly Chin de Myze’le nende kuue täku hulgas Eestisse ka esimene „eestlasest“ noorhobuste maailmameister (6-aastaste hobuste klassis) A Pikachu de Muze. Peale suurvõitu müüs Viiard hobuse Euroopa tipphobusekasvatajale Paul Schockemühlele. Viimane ostis Pikachu just seepärast, et ta oli täkk ja väga hea sugupuuga. Tänaseks on Pikachu kahjuks küll taevastele karjamaadele rännanud. Tema lühikese ja särava elu lõpetas õnnetus võistlusplatsil.
Vaid hobuste sugupuudega kursis olevad inimesed teavad, et A Pikachu de Muze ja A Big Boy on poolvennad, nende mõlema isaks on Belgia noorhobuste tšempion ning 2005. aasta Prantsusmaa meister Kannan. Kannani isa on aga ratsaspordimaailmas (ka Eestis) hästi tuntud Voltaire.
Parimal hobusel ei sünni ilmtingimata parimaid järglasi. „A Big Boy Eestis olevate järglaste hulgas temasarnast hetkel pole. Kuid on ka vara veel järeldusi teha. Üldistada saab siis, kui hindamiskomisjoni eest on läbi käinud 10-20 järglast,“ sõnas Raigo Kollom, kes koos teiste spetsialistidega hindas tänavusel noorte eesti sporthobuste ülevaatusel kahte A Big Boy järglast.
Kollomi sõnul on A Big Boy tunnustatud sugutäkuna eesti sporthobuste tõuraamatus ja veel paaris Euroopa väiksemas tõuraamatus. Suured tõuraamatud lükkavad tunnustamiseks esitatud täkke tagasi sageli põhjendusega, et nad pole piisavalt täku tüüpi. Nii öeldi ka A Big Boy kohta.
Kuid vaatamata sellele plaanib Paul Schockemühle saabuval kevadel A Big Boy spermaga seemendada vähemalt 30 mära. „Kui aretajatele mõni täkk meeldib, siis nad teda ka kasutavad, olgugi, et tunnustust pole,“ selgitas Kollom. „Just Euroopa suurimad kasvatajad teevad seda, sest nad peavad oma arvamust hindamiskomisjonide omast tähtsamaks. Ja neil võib õigus olla.“
Peeter Viiardiga tasuks aga tõsistel aretajatel konsulteerida. Sest A Pikachu de Muze külmutatud spermat on tal veel natuke tallel. „Seda kasutan ma ise ainult oma eliitmäradel ja mõnele minu silmis eliidi hulka kuuluvale hobusekasvatajale anna ka.“
A Big Boy müügitehinguga seoses ei ole Viiardil mingeid erilisi tundeid: „No mis tundeid siin olla saab! Sellest on nii kaua aega möödas, kui ta minu juures oli.“
Samas on ta kindel, et see tehing annab teistele hobuseostjatele usu, et igal pool mujal ei pruugi alati parem olla. Ka meie oma hobusekasvatajaid ja nende head silma võib usaldada.
„Mõju Eesti hobusekasvatusele on sel tehingul kindlasti olemas. Kuid pikas perspektiivis, kui tekivad seosed ja tajumised. Hobusekasvatuses ongi asjad pika vinnaga. A Big Boy lugugi ju algas 10 aastat tagasi, kui Hollandis üks aretaja tema ema ja isa teineteisele sobivateks valis.“
Loe A Big Boy ostu-müügitehingu teemalist intervjuud Heiti Häälega Eesti Ekspressist.
