“Kui meil on karjas palju pulliliine, on lihtsam tõupulli müüa, sest keegi ei soovi oma karja sugulusaretust. Siis läheb loomadel pea suureks, keha väikeseks ning tervis nõrgaks,” kirjeldab Targo Pikkmets värvikalt, miks karjapidajail on vaja vähemalt iga paari aasta järel uut pulli. Kõrge aretusväärtusega tõupulle nende pere pakkuda soovibki.

Pikkmetsad on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid. Šarolee tõu valimisele eelnes põhjalik uurimine, milline tõug sobib nende maade peale. Kuna Targo Pikkmets on ka konsulent, siis seda enam oskab ta oma ettevõtmistes kõik täpselt läbi arvutada.

Karja peetakse talvel ebatavalises innovaatilises laudas – plastist kaarhallis, kuhu tuul sisse ei pääse, päike aga alati mõnusasti peale paistab.

Varjualune pärineb Inglismaalt ja seda kasutatakse seal kõige rohkem lammaste pidamiseks, aga ka veised tunnevad end niiviisi hästi. Kui halvasti tunneksid, läheksid nad sealt minema, sest uksed on lahti.

Igale loomale on varju all umbes viis ruutmeetrit pehmet põrandapinda, kilehoonesse mahub 30 looma ümber. Loomadele meeldib õhuvahetus ja valgus. Seal nad ka söövad. “Meil on kasvuhooneefekt,” muigab perenaine. “Veised kasvavad hästi.”

Tänavu pälvisid Reet ja Targo Pikkmets Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima lihaveisekasvataja tiitli, kuna arendavad ettevõtet väga teadlikult, edumeelselt ja panevad rõhku tõuaretusele.