Rekordid: Millal oli vesi Eestis kõige soojem?
Kõige rohkem on EMHI andmetel kõrgeid veetemperatuure mõõdetud siseveekogudest Peipsi järvest.
| Emajõgi | 28,4 | 15.07.1994 ja 30.07.2003 |
| Pärnu | 26,8 | 7.07.1973 |
| Võhandu | 25,5 | 5,6.07.1973 |
| Ahja | 26,4 | 9.07.2006 |
| Keila | 25,1 | 13.07.1955 |
| Suur-Emajõgi | 27,2 | 9.07.2006 |
| Narva | 26,2 | 16.07.1994 |
| Narva veehoidla | 28,1 | 31.07.2003 |
| Peipsi järv | 28,8 | 27.06.1988 |
| Peipsi järv | 27,4 | 31.07.2003 |
| Peipsi järv | 32,6 | 16.07.1994 |
Meretemperatuuride osas EMHI-l paljuaastaseid andmeid ekstreemumite kohta pole. Ilmaprognooside osakonna hüdroloog Ilona Vahter ütles, et tavaliselt on suviti Läänemere idaosas pinnavee temperatuur kõrgem, kuna läänetuulte ülekaalu tõttu jõuab soojem vesi meie rannikuni. Samal põhjusel esineb kõige külmem vesi piki Läänemere kesk- ja lõunaosa läänerannikut.
Viimati mõõdeti sarnaseid kõrgeid veetemperatuure 2006. a. juulis, näiteks 11. juulil oli Sõrve vee temperatuur 27,4 C, Narva-Jõesuus 25,7 C, Ristnas 26.8 C, Kundas 23,0 C, Ruhnus 23,6 C.
Niipea kui tuul pöördub lõunakaarte või idakaarte, vesi muutub külmemaks, kuna soojema kihi ajab tuul minema, ning sügavamatest kihtidest tõuseb külmem vesi.
Näiteks, 2006. aasta 15. juulil oli Sõrve temeperatuur juba 19,9 C, ning Ristna oma 22,5 C. "Tavaliselt on Läänemerel keskmiseks pinnavee temperatuuriks juulis ja augustis 15-20 kraadi," ütles Vahter. "Vahel esinevad kõrgemad veetemperatuurid, kuid ei mäleta, et nad oleks kunagi ületanud 30 C."
