Rekordilist vilja-aastat varjutavad liigniiskus ja kopsakad kütusearved

Rekordilised saagid ja kõrged viljahinnad ei pruugi põllumehi aasta lõpuks kuigi suurde kasumisse jätta, sest erakordne niiskus nõuab suuremaid kulusid nii vilja kuivatamisel kui ka sügistöödel.

“Viljahinnad on ju väga head, aga palju sealt lõpuks rahakotti jääb, seda ei tea,” ütles Laadjala talunik Arli Saun Saarte Häälele.

Saaremaa hinnatuim heinaseemne ja seemnevilja kasvataja Saun tõdes, et eriti palju raha neelab sel aastal vilja kuivatamine. “Diislit oleme siin augustis ja oktoobris ostnud 15 tonni ja võib-olla ainult natuke on järel. Ühe soojapuhuri asemel huugas sel aastal kaks,” märkis Saun, kelle sõnul läheb tal saagi kuivatamise peale sel aastal elektrit ja diislikütust poole rohkem.

Arli Saunal on viis hektarit hilist ristikut ikka veel põllul, möödunud aastal oli sama sort koristatud juba augusti lõpus, tavaliselt aga septembri keskel.

“Saak on hea, aga vihmade vahelt on seda väga raske kätte saada. Väga vähe aega on olnud koristamiseks,” rääkis Saun, kelle sõnul on tänavu isegi hullem olukord kui 1981. aastal. Siis said kõik tööd tehtud, aga selle aasta pidev tilgutamine on maa nii ära leotanud, et tööd õieti teha ei saa.

Põllumajandusministeeriumi andmetel saadi Eestis tänavu koristatud pinna hektarilt keskmiselt 3743 kilogrammi teravilja. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teravilja keskmine saagikus ületanud kolme tuhande kilogrammi piiri vaid 2007. aastal.