Riigi tauditõrjevõimekus peab suurenema
Valitsuse 18. aprillil algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõu (222 SE).
Eelnõu näeb ette riigi tauditõrje võimekuse suurendamise, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse. Eelnõu võtab arvesse 2014. aastast tänaseni saadud kogemused sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel.
Loomatauditõrje seaduse muudatused täpsustavad tauditõrjemeetmeid, sealhulgas veterinaar- ja toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Olulisema muudatusena sätestatakse loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise alused. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomakasvatushoones on olnud samasse taudi nakatunud loomi, kelle eest on loomapidaja hüvitist saanud.
Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastatavaid dokumente vähemalt üks aasta.
SAK-i puhul on tegemist loomataudiga, kus tavameetmed tulemust ei anna. Ainsaks abinõuks on jahipidamine ning mootorsõidukitele rakendatavad piirangud. Eelnõus on antud võimalikult laia alus tauditõrje korraldamiseks igasuguste loomataudide levimisel metsloomade hulgas.
Meetmete valimisel ja rakendamisel on aluseks võetud Rahvusvahelise Loomatervise Organisatsiooni (OIE) soovitused ja Euroopa Komisjoni ning teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega kokkulepitud meetmed. Eelnõu juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.
