„Et kaitsta mesilasperesid, on vaja läbi viia nende asukoha täpne kaardistamine. See on eelduseks koordineeritud koostööle põllumajandustootjate ja mesinike vahel. Põllumees peab teadma, kus asub mesila, et seda arvestada taimekaitsevahendite kasutamisel,“ ütles Kõva.

Mesinike esitatud pöördumises viidatakse asjaolule, et viimastel aastatel on Eestis hukkunud palju mesilasperesid. Peamisi põhjusi otsitakse meid ümbritsevast keskkonnast. Dokumendile allakirjutanud teevad ettepaneku astuda konkreetseid samme, et Eesti mesindust ja loodust päästa.

Maaelukomisjonis toimunud arutelul käsitleti mesindusega seotud erinevaid aspekte, nagu taimekaitse, tootmise tasuvus, meeturg ja mee kvaliteet ning nendega seotud probleeme. Aga ka mesinikele toetuste eraldamise küsimust. Seoses mesilaste arvu vähenemisega oli kõne all taimekaitsevahendite mõju mesilaste arvukusele.

Põllumajandusministeeriumi esindajate selgituste kohaselt on taimekaitsevahendite kasutamine langustrendis. See on avaldanud mõju nii keskkonnale tervikuna kui ka mesindusele eraldi.

Põllumajandusministeeriumi esindajad informeerisid, et ministeeriumis käib korrapäraselt koos mesinduse probleemidega tegelev ümarlaud, kus on esindatud palju mesindusega seotud organisatsioone. Ümarlaud koguneb järjekordselt veel selle kuu lõpus arutamaks aktuaalseid küsimusi. Mõttevahetuse käigus selgus, et arvuka mesinikepere kõikidel esindajatel pole võimalust ümarlaual osaleda, sest nad pole seni ühinenud mesindusega tegelevate erinevate katusorganisatsioonidega. Komisjon soovitas mesinikel koonduda, et paremini oma huvide eest seista.

Komisjoni istungil osalesid põllumajandusministeeriumi, põllumajandus-kaubanduskoja ja mesinike esindajad.