Mart Helme sõnul mõjutavad praegu langetatud otsused ka seda, mis juhtub Eesti põllumajanduses mitmekümne aasta pärast. „Põllumajandus on valdkond, mis ei ole tähtis, vaid on ka sotsiaalsest, majanduslikust ja julgeolekuaspektist,“ väitis Helme, kelle sõnul aitaks kriise vältida mitmekesisus, mida esineb Eesti põllumajanduses liialt vähe.

Eesti Maaülikoooli professor Rando Värnik selgitas, et kuigi põllumajandusettevõtja ülesanne on riske juhtida, pole kõiki neist võimalik ette näha. Ta tutvustas muuhulgas maaülikoolis tehtud uuringut, mille kohaselt peavad ettevõtjad ise kõige suuremaks riskiks toodangu ja tooraine hindade kõikumist ning just sellega peakski teadlase sõnul riske maandades kõige rohkem tegelema.

Põllumeeste esindaja Kalle Kits märkis, et Eesti taimekasvatussektor on viimase kümne aasta jooksul tänu Euroopa Liidu toetustele muljetavaldava arengu läbi teinud. Samal ajal on ettevõtjatel tekkinud suured laenukohustused, millest lühikese ajaga vabaks ei saa. Tema sõnul vajavad põllumajandusettevõtjad riskijuhtimise instrumente, mis pakuvad terviklikke lahendusi. Samas väitis Kits, et hindade kõikumist on võimalik taimekasvatajal ka praegu edukalt hallata.

Saaremaal tegutsev põllumajandusettevõtja Tõnu Posti arvates on Eestis loomakasvatuseks väga head tingimused, kuid kriiside vastu pole ka nemad kaitstud. Kui kolhooside ajal oli Eestis 320 000 lehma, siis pärast viimast piimakriisi on neid vaid 86 000. Iga kriisiga kaob töökohti. Praktika näitab, et suur osa neist, kes kriisi ajal kogu oma piimakarja maha müüvad, kriisi möödudes uut karja soetama ei hakka.
Põllumajandus on valdkond, mis ei ole tähtis vaid majanduslikult, vaid on ka sotsiaalsest ja julgeolekuaspektist.

Arutelul võtsid sõna ka Rigikogu liikmed Urmas Kruuse, Monika Haukanõmm, Martin Helme, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Jürgen Ligi ja Mart Helme.

Repinski tõdes, et kahetsusväärselt ei pidanud varasemad valitsused Eesti põllumeest meeles ka rasketel aegadel. „Keskerakond on samas alati leidnud, et Eesti põllumajandusmaa ja toit on oluline ressurss nii meie julgeoleku tagamiseks, majandusarenguks kui ka maapiirkondade ellujäämiseks, andes väga paljudele inimestele tööd,“ rõhutas Repinski.

Sotsiaaldemokraat Jaanus Marrandi tegi ettepaneku luua põllumajanduses paratamatult ette tulevate kriiside leevendamiseks spetsiaalne stabiliseerimisfond.

„Hiljuti sai Iiri piimaühistu Glanbia innovatsiooniauhinna Milk Flex Fundi eest. See fond aitas riigi, ühistu ja tootjate kaasabil lisada toorpiimahinnale juurde mitu senti, mis osutus kriisi ajal väga oluliseks. Sarnase stabiliseerimisfondi loomine oleks mõeldav näiteks Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde,“ märkis Marrandi. „Maaelu Edendamise Sihtasutusel on kasutada Euroopa Liidu finantsinstrumendi summad, mis võiksid koos praegu kogunevate intressidega saada pärast laenude tagasilaekumist antud fondi seemneks.“
Põllumajandusettevõtja ülesanne on riske juhtida, pole kõiki neist võimalik ette näha.

Marrandi sõnul peaksid tootjad tegema parematel aegadel kindlaid sissemakseid, et saada endale fondi osakud. Kriisiolukorras saaksid nad enda panuste kõrval kasutada ka fondi vahendeid, mis lubab raske perioodi kergemalt üle elada.

"Fondi peaksid juhtima nii põllumehed ise kui ka riigi esindajad. Esialgsete arvestuste kohaselt piisaks umbes 20 miljonist eurost, et fond käivitada,“ lisas Marrandi, kes kunagise pllumajandusministrina peatus oma ettekandes ka teistel kriisidega võitlemise lahendustel ja sammudel.

Räägiti ka Euroopa Liidu toetustest ja Euroopa põllumeestega võrdsete tingimuste loomisest.

Põllumajanduse hetkeolukorrast ja probleemidest andis ülevaate ka maaeluminister Tarmo Tamm.