Riigikontroll tegi auditis keskkonnaministeeriumile ettepaneku selgitada vastutajate tuvastamiseks välja varasemate puidukadude põhjused, et välistada nende esinemise võimalikkus RMK praeguses töökorralduses.

Keskkonnaminister kinnitas oma vastuskirjas, et raiest saadud puidu koguse suurenemine on põhjustatud peamiselt mõõtmistäpsuse ning töökorralduse paranemisest. Kuigi minister ei vaidlusta varasemaid puidukadusid, ei pea ta siiski võimalikuks tagasiulatuvalt varasemate aastate puidukadude põhjusi täpsemalt selgitada ja vastutajaid tuvastada. Minister tõdeb, et absoluutset varguskindlust ei anna veel ka praegune süsteem, mistõttu tuleb seda pidevalt täiustada.

Riigikontrolli arvates on RMK kontrollitavate langetustraktorite kasutuselevõtt küll parandanud riigimetsast raiutud puidu mõõtmistäpsust, kuid ei taga veel kogu raiutud puidu arvelevõtmist RMK laoarvestuses. Samuti tuleb parandada riigimetsast raiutud puidu teekonna jälgitavust raielangilt ostjani ja tagada veoselehtede kvaliteetne täitmine. Kuna praegune laoarvestuse korraldus ei võimalda hõlpsasti tuvastada, milliselt raielangilt või laost mingi puidukogus pärineb, siis on kadude ilmnemise korral raske kindlaks teha kao tekkekohta, põhjust ning võimalikku vastutajat.

Riigikontrolli hinnangul tuleks riigimetsast raiutud puidu arvestust oluliselt täiustada, sest praegune arvestussüsteem ei võimalda võrrelda riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu kogust sortimentide kaupa ning on kasutatav eelkõige riigimetsast raiutud ja ostjatele müüdud puidu üldkoguste analüüsiks. Välja kujunenud tava kohaselt mõõdavad ostjad vastuvõetud puidu oma puidusortimentide klassifikatsioonist lähtudes, mis erineb RMK laoarvestuses kasutatavast, mistõttu on RMK laoarvestuses mõõdetud puidukoguste võrdlemine erinevate sortimentide tasemel ostja mõõtmisandmetega raskendatud.


RMK kinnitab, et ettevõttes kehtestatud tõhus kontrollisüsteem on viinud puidu kaotsimineku võimaluse varumise protsessis miinimumini. Selle tagamiseks kalibreerib ja kontrollib RMK kõiki riigimetsas töötavaid langetustraktoreid, jälgib reaalajas puiduveoautode liikumist ning on juurutanud tööprotsesside jälgimisel nii-öelda 4-silma jälgimise printsiibi. Rakendatav e-veoselehtede süsteem tõstab kogu süsteemi töökindlust veelgi.

Riigikontrolli poolt 2009. aasta kevadel alustatud ning 2011. aasta mais valminud auditi aruanne tunnistab metsavarumise protsessi keerukust (Eesti metsa eriilmelisuse ning puiduostjate soovide mitmekesisuse tõttu varutakse riigimetsast puitu jagatuna enam kui 100 kaubagrupiks) ning toob positiivselt välja 2008. aasta struktuurireformi mõju riigimetsast raiutud puidu koguste arvestuses. Audit viitab ka mõningatele puudujääkidele ettevõtte kontrollisüsteemis, mistõttu võib esineda puidukadusid, kuid rakendatud uuendused muudavad puidu kaotsimineku võimalused nullilähedaseks.

Näitena võib tuua kalibreeritud ning pidevalt kontrollitavate langetustraktorite kasutamise, millega metsast varutava puidu kogust hinnatakse veaga mitte enam kui +/- 2% (varem +/-10%). Kuna ka puidu ostjad kasutavad puidu vastuvõtul valdavalt samasuguse lubatud veapiiriga täppismõõteseadmeid, on tagatud puidu koguste võrreldavus. Erinevused (peaasjalikult ilmastikust ning mõõteseadmete kalibreerimisest tulenevad) aeg-ajalt siiski tekivad, kuid sellistel juhtudel selgitatakse RMK analüütikute ja/või kontrollmõõtjate poolt välja nende tekkimise põhjused. Sellisel viisil tegutsedes on avastatud näiteks ka süsteemseid vigu klientide mõõtesüsteemides ning mõõtmisvahedest tekkinud kahjud sisse nõutud.

Riigikontrolli kriitika puuduste kohta kaubadokumentide, so paberveoselehtede, täitmise täpsuses on kindlasti õigustatud. Juba 2009. aastal alustas RMK koostöös Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga elektroonilise veoselehe (e-veoselehe) väljatöötamist. Tänaseks on vastav süsteem välja arendatud ning RMK sellega ka liitunud, mistõttu muutub varasem aeganõudev ning komplitseeritud puidu liikumise paberil tuvastamine kordades lihtsamaks ning kiiremaks. Lisaks on RMK alates 2008. aastast kasutanud puiduveo autode internetipõhist jälgimissüsteemi, mis on andnud võimaluse riigimetsast välja saadetud koormate kontrollimiseks mistahes ajahetkel.