Riigikontroll laitis metsanduse arengukava maha
Kahtlusi tekitas või süvendas Riigikontroll, kes saatis veebruari alguses parlamendi keskkonnakomisjonile kirja ettepanekuga saata arengukava keskkonnaministeeriumile tagasi.
Kirjas oli väidetud, et kava koostajad on riikliku metsainventuuri andmeid justkui meelega moonutanud, et kavas olev raievanuste alandamise ja raietingimuste leevendamise plaan toetub liiga subjektiivsele alusele, ja et see, mis kavas kirjas, oleks Eesti metsandusele hoopis kahjulik.
Vale või õige
Keskkonnaministeerium vaidles Riigikontrollile vastu. Ministeeriumi vastuses rõhutatakse, et arengukavale on tehtud ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis tähendab, et plaanide mõjud metsale on läbi arutatud mitmest kandist. Kava on põhimõtteliselt saanud heakskiidu ka keskkonnakaitsjatelt, kes koostamistöös osalesid.
Riigikontrolli süüdistused ja ministeeriumi vastused võisid samas metsaga vähem kursis olevaid riigikogulasi ka lausa nõutuks teha, kuna need olid kohati süüdi–ei ole süüdi vormis.
Näiteks süüdistusele, nagu oleks ministeerium riikliku metsainventuuri andmeid tõlgendanud vääralt, väites, et viimase kümnendi jooksul on metsade juurdekasv ületanud raiemahtu kokku 44 mln tm võrra, vastab ministeerium, et midagi sellist arengukavas väidetud ei olegi.
Jutt käib seal hoopis puidumahust, mida oleks juurdekasvu tõttu olnud võimalik eri aastatel raiuda, kuid mis jäi viimasel aastakümnel raiumata.
Riigikontrolli süüdistusele, nagu poleks raiemahtude suurendamiseks kavandatud raievanuste alandamise ja raietingimuste leevendamise ettepanekuid analüüsitud, vastab ministeerium, et analüüsi aluseks olid maaülikooli metsateadlaste soovitatud puidupakkumise stsenaariumid.
Süüdistuskiri ja vastus on muidugi palju pikemad ja põhjalikumad.
Kui arengukava Riigikogus arutati, uskusid Riigikontrolli rohkem rohelised Mart Jüssi ja Toomas Trapido, kes ka sõna võtsid ja oma kahtlusi avaldasid. Hääletusel oli 49 poolt- ja kuus vastuhäält. Rohkem riigikogulasi tol päeval saalis ei olnudki.
Mõlemal on õigus
Kuidas on aga riikliku metsainventuuri andmete moonutamisega?
“Andmeid moonutatud ei ole. Kõnealust arvu (44 mln m³) on tõlgendatud erinevalt,” ütles Keskkonnateabe Keskuse riikliku metsainventeerimise osakonna juhataja Veiko Adermann.
“Väitlus taandub küsimusele, kas eelmistel aastatel raiumata jäänud puitu võib täies mahus arvestada järgneva perioodi raiete kavandamisel,” lisas Adermann, kes andis õiguse mõlemale.
“Riigikontrollil on õigus, et metsade üldtagavara on viimasel kümnendil vähenenud. Õigus on ka arengukava koostajatel – see ei ole vähenenud arvestatavalt ja teoreetiliselt oleks võimalik raiuda palju enam kui praegu Eestis raiutakse,” kostis Adermann.
