Riik hakkab traktoriste nöörima
Saku vallas asuva Mangu talu noore peremehe Ermo Sepperi (25) sinasõprus traktoritega algas viieaastaselt isa Sulevi põlve peal rooli keerates. Praegu on ta miljonikroonise moodsa traktori omanik ning tunneb seda masinat läbi ja lõhki.
13. aprillil sõitis Sepper oma traktoriga mööda Tallinna ringteed, käru taga, et viia tuttavale hobusekasvatajale heinapalle. Korraga pidas politsei ta kinni.
“Politsei hakkas uurima, mis load mul on,” meenutab Sepper. “Nad otsisid välja liikluseeskirja ning siis helistasid ja konsulteerisid kellegi Ain Allikuga. Lõpuks leidsid, et mul puudub E-kategooria juhiluba.”
Tõsi mis tõsi, Sepperil on vaid B- (sõiduauto) ja C1- (3500–7500kilogrammise registrimassiga auto) kategooria juhiluba. Sarnaselt tuhandete talumeeste ja traktoristidega üle Eesti on ta juhindunud liiklusseaduse 22. paragrahvi 7. lõikest, mis ütleb, et traktorit (R-kategooria sõidukit) võib juhtida ka B-, C-, D-, C1- ja D1-loaga.
Liiklusseaduse lisa 1 sõnastab ka R-kategooria sõiduki definitsiooni: see on “juhitava esisillaga ratastraktor või liikurmasin haagisega või haagiseta”. Seega näib traktori haagis olemuslikult kuuluvat R-kategooria mõiste sisse ning kogu kremplit võib juhtida ka tavalise sõiduautoloaga, on Sepper siiani uskunud.
Politseinikud nii ei arvanud. Vormistati protokoll, mille kohaselt talumees juhtis ratastraktorist ja haagisest koosnenud autorongi (sic!), omamata selleks ette nähtud E-kategooria juhiluba.
“Kui ma vaatan liiklusseadust, siis sellist kategooriat nagu E ei olegi olemas,” imestab Sepper. Haagiste ja autorongide juhtimiseks on ette nähtud küll BE-, CE-, DE-, C1E- ja D1E-load, kuid puudub eraldiseisev E- või ka spetsiaalselt traktorihaagise vedamist võimaldav RE-kategooria.
Pöörduge koolitaja poole!
Kas autorong võib nüüdsest tõesti koosneda ka traktorist ja selle haagisest? Liiklusseadus defineerib autorongi kui autost ja ühest või enamast haagisest koosnevat kombinatsiooni. Auto ja traktor on kaks eri asja ning Sepper sõitis kahtlemata traktoriga, mitte autoga.
“Pöörduge Ain Alliku poole, tema viib läbi vastavaid koolitusi,” soovitas politseinik lahkelt.
Järgmisel päeval uuris Sepper ARKist ja maanteeametist, kas ta on tõesti liiklusseadusest siiani valesti aru saanud. Neist asutustest kinnitati Sepperile telefonitsi, et ta on täiesti õigesti käitunud ning B- ja C1-load võimaldavad juhtida traktorit koos käruga.
Kui Sepper helistas aga oma juhtumi menetlejale politseis, oli see vastupidisel arvamusel. Ka menetleja soovitas mehel oma loa kordategemiseks pöörduda koolitaja Ain Alliku poole, kes on spetsialiseerunud traktoristide väljaõpetamisele.
Kes on see salapärane Ain Allik, kes omab politseinike silmis nii vankumatut autoriteeti? Asi saab selgemaks, kui uurida Riigikogu menetluses oleva uue liiklusseaduse tagamaid.
Nimelt karmistab eelnõu traktoristidele esitatavaid loanõudeid. Eelnõu kohaselt tohib kuni 8000kilose täismassiga traktorit (uue seaduse kohaselt T-kategooria sõidukit) juhtida BE autorongi või C, D, C1 või D1 mootorsõiduki loaga, raskemate traktorite juhtimiseks läheb tarvis CE, DE, C1E või D1E autorongide luba.
Korraliku traktoriga sõitmiseks tuleb seaduse jõustumisel teha seega kaugsõiduautojuhile kohane autorongiluba, senisele sõiduautoloaga ringilaskmisele tuleb igal juhul lõpp.
Kui helistada eelnõu autorile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna peaspetsialistile Eero Aarnistele, siis soovitab temagi pöörduda... Ain Alliku poole.
Helistamegi eraettevõtjast koolitajale Ain Allikule. Tema on seisukohal, et Eesti traktoristid ja talunikud on kümme aastat seadust rikkunud ning sõitnud sisuliselt ilma lubadeta.
“Liiklusseaduse paragrahvi 22 lõige 7 räägib R-kategooria mootorsõidukist, ainsuses. Mootorsõiduk on üksainuke vahend. Lisa 1 räägib aga R-kategooria juhiloast, juhtimisõigusest, mitte sõidukist! R-kategooria juhiluba annab õiguse juhtida traktorit koos haagisega või ilma. Aga liiklusseaduse paragrahvi 22 lõige 7 räägib R-kategooria mootorsõidukist, haagist ei nimetata.”
Ka Allik möönab, et koolitajad tõlgendavad lisa 1 ja paragrahvi 22 lõige 7 erinevalt. Riik on asunud toetama tema tõlgendust.
Aarniste leiab samuti, et traktoristil peab juba praegusegi seaduse kohaselt olema R- või T-kategooria luba. Seda on vaja eelkõige põllul töötamiseks, mitte teedel sõitmiseks.
“Peab vahet tegema traktoriga tee peal sõitmisel ja põllu peal töö tegemisel,” alustab Aarniste. “Põllumehed töötavad põllul B- ja C-lubadega. Aga selle õiguse ainus eesmärk on võimaldada traktori transportimist ühest kohast teise. Näiteks juhtub liiklusõnnetus ja politseinik sõidab traktoriga lähimasse parklasse. Aga põllumehed tohivad põllul töötada vaid R- või T-kategooriaga.”
Aarniste selgitab, et vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 12. paragrahvile ei tohi tööandja lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialased teadmised ja oskused ning tervishoiu- ja tööohutuse alased teadmised. See eeldab, et traktoriga töötavad isikud läbiksid traktorikoolituse, mitte autojuhikoolituse.
“B-kategooria ettevalmistuses ei õpetata ju traktoriga töötama,” märgib ta.
Riik teenib miljoneid
Olemasoleva seaduse niisugune tõlgendamine ning uue eelnõu võimalik jõustumine võib hinnanguliselt puudutada 10 000 talunikku ja traktoristi.
Ain Alliku andmetel maksab traktoristiloa tegemine 6600 krooni (pluss 1600kroonine riigilõiv). Koolitajate õuele on seega maandumas vähemalt 60 miljoni krooni suurune rahalaev.
Kuid puänt alles tuleb. Küsin liiklusseaduse eelnõu koostajalt Eero Aarnistelt, kas autojuhiluba omav isik nagu talunik Ermo Sepper võib sõita traktoriga tee peal ning seejuures haagist vedada (põllu peal tööd teha ta kahtlemata ei tohi, nagu Aarniste ja Allik mulle selgeks on teinud).
Aarniste vastab: “Hetkel kehtiva seaduse järgi võib.”
