Riik võiks aidata seal, kus saab
Eesti hakkab täpselt täitma ELi põllumajandustoetuste vähendamise nõuet, samas on meil põllumajandusliku traktorikütuse aktsiisimaks ligi viis korda kõrgem kui mujal Euroopas.
“Meile on kütus ikka tunduvalt kallim kui meie hästi tasustatud Euroopa Liidu konkurentidele,” ütleb Kõljala POÜ juhataja Tõnu Post Saaremaalt. “Arvestades seda, et vanades Euroopa riikides on ka põllumajandustoetused märksa suuremad, muudab praegu Eestis kehtiv aktsiisimäär konkurentsitingimused meie põllumeestele veelgi keerulisemaks.”
Eestis on põllumajanduses kasutatava diislikütuse aktsiisimäär 111 eurot 1000 liitri kohta, ELi miinimummäär on 21 eurot 1000 liitri kohta. Mõned riigid, näiteks meie naabrid Läti ja Leedu, on aga endale välja rääkinud loa kasutada põllumajanduses piiratud koguses üldse ilma aktsiisita kütust.
Tavadiislist on põllumajanduslik diislikütus Eestis hetkel odavam vaid mõnekümne sendi jagu – näiteks Alexela kodulehel on märgitud eridiisli liitrihinnaks 1.129, tavadiislil aga 1.399 eurot.
Kütusekompensatsioon tuleks taastada
“Erimärgistatud kütuse suhteliselt kõrget aktsiisi on põhjendatud vajadusega vähendada nn sinise kütuse kasutamise soovi seal, kus see tegelikult pole lubatud,” ütleb endine põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige ja praegune tegevpõllumees Olav Kreen.
Kuna toetus väheneb, peaks Eesti valitsus Kreeni sõnul kasutama ära seaduslikud võimalused Eesti põllumeeste konkurentsitingimuste soodsamaks muutmiseks.
“PRIA-l on olemas väga täpne andmebaas teravilja ja rapsi hektaritest ning toetust saavatest loomadest. Nende ühikute alusel on olemas ja kasutusel lisamaksete toetusskeemid,” selgitab Kreen ja teeb ettepaneku: top-up’i skeemi kasutades võiks maksta taime- ja loomakasvatajatele kokkulepitud kütuse kogusele vastavat aktsiisi kompensatsiooni.
Ta lisab, et mõned põllumehed ja sektorid, näiteks aiandus, on ilmselt selle skeemi vastu, kuna nemad ei ole seni top-up’i toetusi saanud ja maksmise alused neile puuduvad, aga kütuse kulu on hektari kohta isegi suurem.
“Nüüd on valiku koht,” ütleb Kreen. “Kas öelda, et alati ei saagi 100 protsenti kõiki rahuldavat tulemust või maksta aiandussektorile hektarite kohta nende kütusekulule vastavat kütuseaktsiisi kompensatsiooni. See tähendaks küll täiendavat administreerimiskulu ja vajadust saada kokkulepped hektarile kulutatava kütuse osas, kuid see ei tohiks hea tahtmise juures ületamatu olla.”
“Arvestades, et Eesti pindalatoetused on kõvasti madalamad ELi keskmisest ning et tänavu vähendatakse ning alates järgmisest aastast ei lubata enam üldse maksta ELi toetustele siseriiklikku lisamakset, oleks riigil vaja leida muid võimalusi oma põllumeeste toetamiseks,” kinnitab ka EPK tegevjuht Üllas Hunt. Üks võimalus olekski aktsiisi kompenseerimine.
Hundi teada on põllumeeste keskliit teinud valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile ettepanekuid erikütuse aktsiisi kohta alates 2005. aastast.
“Meie initsiatiivil tellis maaelukomisjon 2008. aastal uuringu, et selgitada erikütuse aktsiisi kompensatsiooni maksmist ELi riikides, samuti erikütuse aktsiisi tagasimakse mehhanisme Eestis – kvoodid, ID kaart ja muu seesugune,” sõnab Hunt.
Sooviti välistada petuskeeme
Valitsuse omaaegne otsus tõsta erimärgistatud diislikütuse aktsiisi tulenes Hundi sõnul vajadusest vähendada tava- ja erikütuse aktsiisi suurt erinevust, et ei tekiks soovi sinise kütusega äri teha. Välja jäi aga töötamata skeem, kuidas kompenseerida sellega seoses tõusnud kulud tegelikele põllumeestele.
Siiani on kaalumisel kaks varianti – kas alandada erikütuse aktsiisi või kompenseerida Euroopa Liidu keskmise ja meil kehtiva aktsiisi vahe põllumeestele kuludokumentide alusel.
“Kompenseerimise mehhanism on keeruline, lihtsam oleks võtta vastu otsus, et aktsiisimäär on samal tasemel Euroopa Liidu miinimumiga ja müüa põllumeestele traktorikütet selle hinnaga,” arvab Tõnu Post.
ERIOTSTARBELINE DIISLIKÜTUS
Kui palju kuluks kompensatsiooniks
- 2011. aasta toetusõiguslik maa – 884 265,7 ha.
- Eridiisli kulu hinnanguliselt (kõikide põhiliste tegevusvaldkondade keskmiselt) – 150 l/ha.
- Eridiisli kogukulu – 884,0 ha x 150 = 132,6 tuh/l.
- Erikütuse aktsiisi erinevus 0,111 €/l – 0,021 €/l = 0,090 €/l.
- Täiendav kulu erikütuse aktsiisi minimaalsest ja tegelikust vahest – 132,6 x 0,090= 11,9 mln €.
Allikas: Eesti Põllumeeste Keskliit
