NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
Anonüümne kommentaar
28.09.2017 08:14
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Njah..." poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
28.09.2017 08:55
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Endine metsamees" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
Anonüümne kommentaar
28.09.2017 09:43
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "max" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
28.09.2017 10:47
Tuhanded aastad polnud Eestimaal mingit riiklikku ega muud metsapoliitikat ja vaadake,millne põlislaas peale kasvas.Metsas puud ikka mädaned kuna ka puu ei ela igavesti.
Nüüd on tõstnud kisa metsaärikad,kes,kui saaks,raiuksid Eestimaa lagedaks.
28.09.2017 11:16
See mees teab väga palju metsast ja selline poliitiline maharaiumine tuleb ära lõpetada. Meie riigiisad hävitavad ise meie loodust suurtes kogustes.
1. Ulukide normatiivid on tõstetud tugevalt üles, mille tõttu on varsti meil ainult võimalik metsloomi vaadata Tallinna loomaaias.
2. Metsad raiutakse maha, mille tõttu tekib juurtesse mädanik.
3. Ehitatakse RB millega hakatakse fosforiiti kaevandama.
Mis siis saab Eestist kui selline asi saab ammentatud.
Siis tuuakse pagulased sisse, kuna meil on lage ja suitsev maa.
Kas see mädanik on löönud kuusejuurest poliitikute ajujuure sisse.
28.09.2017 11:16
Eks siin ole see teema ka et linnavurle sügavates laantes ei käi ja kujundab oma arvamuse selle järgi, kuidas mets maanteel autoaknast paistab. Paraku pole Eestis karme talvesi palju aastaid olnud, mis lubaks külmunud pinnase puhul metsamasinatel sügavast metsast puud välja tuua ja nii tehaksegi suur osa metsast teede ligiduses.
28.09.2017 14:40
See noor, äsja tehnikumi lõpetanud mees peab ennast maailmatargaks ja arvab, et pessuprobleem on midagi uut. Vanemad inimesed teavad, et pess on Eestis olnud kogu aeg. Ja ka varem on käinud selliseid kampaaniaid, et kohe-kohe surevad kõik metsad ära. Mõnele on sellise paanika tekitamine lihtsalt elatisallikas.
    28.09.2017 15:37
    Ei olnud nõukogude okupatsiooniaastatel kasutatav raietehnoloogia karvavõrragi juurepessu levikut takistavam. Pigem ikka hullem. Toona veeti harvendusraietel puit välja peamiselt põllumajandustraktoritega, mille erisurve pinnasele oli märksa suurem ja mis seega vigastasid juuri rohkemgi. Juurepessutõrjet toona üldse ei tehtud. Praegu paljudel lankidel ikkagi tehakse.
    Esimese vabariigi aegadest ei tea Mati ilmselt tuhkagi. Kui, siis ainult õndsat valet, kui palju toona rohi rohelisem ja taevas sinisem oli. Otsigu toonastest ajalehtedest lugusid selle kohta, milline röövraie toona käis!
    28.09.2017 17:42
    See noormetsatöölise poolt kritiseeritud raietehnoloogia jõudis Eestisse 1990-ndate keskel. Esimestele maamessidel vaadati imetluse ja kadedusega messil näidatavat lääne metsatehnikat, harvestere, forwardereid ning isegi põllumajandustraktoritele külge käivaid metsaveokärusid ja haaratseid. Kalli hinna tõttu ei saanud paljud sellist moodsat tehnikat toona endale lubada. Kuidas sai aga see tehnoloogia olla juba 1999. aastatel tehtud uuringu järgi juurepessu laia leviku põhjuseks?

    Teine teema on see, kuidas metsapoliitika seda juurepessu soodustab? Soodustab ehk see, kui metsatööline teeb ona tööd hoolimatult. Poliitika on ju isegi märksa lehtpuusõbralikumaks ja looduslikku uuendamist soosivamaks muutunud. Ning raievanuseid madalamaks teinud. Poliitika ei kirjuta ette tehnoloogiat, kuidas sa oma metsa üles töötama pead.Langeta kas või vibusaega ja vea kokku kas või hobusega või lausa oma turjal - seadus seda ei keela!
    28.09.2017 17:51
    Otsisin välja ka selle viidatud Hansode uuringu. Tsitaat uuringu sisukokkuvõttest:
    "distribution of the root rot was learned on five thinning experimental areas established by L. Muiste more than 30 years ago in South- and South-East Estonia" . Ehk siis 1999 avaldatud uuring käis 1960-ndatel tehtud harvendusraie proovitükkide kohta. Võib julgelt väita, et toona kasutati muid raietehnoloogiaid kui käesolevas artiklis noormetsatöölise kritiseeritavad. Seega noormees võiks oma suu kinni hoida, näeks targem välja!

    Allikas: https://www.researchgate.net/publication...
28.09.2017 22:09
Uku Uujari: Põllumajandustraktorid vabanesid põllutöödelt talveks, siis mindi ka nendega metsa.Talved olid ka enamasti veel talvised ja enne kui suuremaks veoks läks käidi lund kinni tallamas, et külm metsapinnasele ligi pääseks. Uuema metsatehnika ilmudes tallati sellised rööpad mida mööda põllutraktor ei ole võimeline liikuma.Kui ka väga tahaks ei saa sellega sellist kaost põhjustada. Mul endal on metsatükk kuhu eespool toimunud veotööde tõttu enam oma põllutraktoriga ei pääse, jääb kõhtu pidi kinni.
Metsapoliitika vast tõesti ei kirjuta ette meetodeid kuidas töid teha. Aga efektiivsuse nõue koos hinnapoliitikaga küll.Välja kukub pahatihti nii nagu eilsetes uudistes kus tuli tõdeda, et keskkonnateenistus ei saanud olukorda hinnata, sest ei pääsenud piirkonnale(polügonile) ligi.
    28.09.2017 22:42
    Metsamajanditel ja metskondadel olid oma nõukogude päritoluga põllumajandustraktorid (no mõned ka nn metsaversioonid nt MTZ-82L, kus L tähendab LESNAJA ehk metsaversioon, natuke oli ka Tšehhi päritolu päris metsatraktoreid LKT-80 ja LKT-120 (Lesní Kolový Traktor), aga seda pigem suuremates raiepiirkondades). Kuigi metskonnad kasutasid neid traktoreid ka heina tegemisel jms. põllumajandustööl, ei olnud need kunagi suviti peamiselt põllumajanduskasutuses.

    Ka vanasti oli nii külmi kui ka pehmeid talvi. Mina olen näinud nõukogude okupatsiooniajal oma silmaga katuseni uppunud traktoreid.

    Metsapoliitika kehtestab efektiivsusnõude ja hinnapoliitika? Räägi sellest lähemalt? Efektiivsust nõuab vast ikka firmaomanik. RMK puhul vabariigi valitsus. Milline see hinnapoliitika on, mis juurepessu levikut soodustab? Meil on hinnapoliitikaks vabaturumajandus.
    29.09.2017 06:09
    Muidugi toimus ka siis igasuguseid asju, aga üldine kultuur tööde teostamisel oli palju parem. Näiteks metsaheinamaadelt oli võimalik heina teha, nüüd on tulnud nad hüljata, sest lagaraietegevus on nad rikkunud. Siis olid olemas metsvahid kes sageli tõsised maa ja metsa usku mehed nad elasid ka ise metsaalal mille eest vastutasid.Nüüd viib metsapoliitikat ellu bürokraat kaugest kontorist , tellib kohale raie ja veotöölised teisest vabariigi otsast- peremehetundega vastutajat pole.Ei taha ma nõukogude aega tagasi, aga kui asju ausalt ei vaagi ei saa neist ka sotti ja polegi muud kui laiutada käsi, sest kõik ammetkonnad tegid lihsalt hästi oma tööd, metsanduspoliitikal pole häda midagi, aga välja kukkus nagu alati ning vastutama peab vabaturumajandus, st rahvusvaheline kaubandusimperialism no jne.
    29.09.2017 13:15
    Ma ei saa kahjuks nõustuda töökultuuri osas. Keskmiselt nägid toonased langid ikka väga koledad välja. Väljaspool rohelist vööndit. Väga palju oli raiskamist - metsamaterjal jäi metsa, kraavi ületamiseks löödi kraav palke täis ja juhtus, et need palgid mädansid seal veel 5 aastat pärast raietki. Kokkuveo sihid olid rööpasse sõidetud. Harvendusraiete puhul mustas metsaalunegi. Esimesi Lääne harvendusraiemasinaid imetleti Tähtveres Maamessi demonstratsioonidel, kuidas need endale oksavalli alla kuhjasid ja maapinda mudasse ei pööranud. Asi on selles, et nüüd püüab metsa raiuda ka metsaomanik, kelle ainus metsatükk asubki soisel pinnasel ja tal pole soojade talvede järgnevuse korral kuskilt kuivemast kohast raiuda. Okupatsiooniajal valetati meie metsade tagavara alla. Sellega vähendati kunstlikult raiemahtu (põhjuseid oli muidugi erinevaid, mitte üksnes üllas soov Eesti metsi kaitsta). Kas meie metsapoliitika pidanuks valetamist jätkama?

    Metsapoliitika peamised teemad on:
    1. metsa pindala (kas hoida püsivana, suurendada, lasta vähendeda)
    2. omandiküsimus (riigi- ja eraomandi suhe, kodumaise ja välismaise omandi suhe)
    3. piirangud raietegevusele (lubatud raievanused, harvendusraie järgsed miinimumtäiused, muud piirangud, nt metsamajanduskava kohustuslikkus jne)
    4. nõuded metsa uuendamisele (puuliigid, uuendamisviisid)
    5. võõra metsa kasutamise lubatavus viibimiseks.

    Praegust metsapoliitikat saab juurepessu osas süüdistada vaid selles, et see siiski eelistab pigem okaspuud ja ei luba juurepessuohtlikke endisi põllumaid kergelt uuesti põllumaaks teha.
30.09.2017 17:54
Et metsapoliitika ei puutu nagu metsades ja metsanduses aset leidvasse sigadustesse ja suvise raiega juurepessu levitamisse kuulub sofistika valdkonda.
Poliitika eesmärk ongi valdkonda reguleerida ja suuta protsesse konrollida. Samas siiski mitte ülereguleerimisse kalduda ja säilitada valdkonna elujõud ja vastavus võimalikult paljude ühiskonnaliikmete ootustele.
    05.10.2017 21:44
    Näita metsapoliitika sätet, mis soosib suviseid raieid viljakatel põllumaadel olevates okasmetsades!
    Enamus ühiskonnaliikmeid ei oma mingit ettekujutust metsamajandamise alustest, seega ei pea metsa majandamise poliitika ka nende ettekujutusele vastama.
Jäta kommentaar
Oled sisse logimist nõudvas kommentaariumis, anonüümseks kommenteerimiseks vajuta siia
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega