Riknenud vili kui mõõk loomakarjade pea kohal
Jõgevamaa taime- ja loomakasvatusettevõtte Pajusi ABF juhataja Lembit Paal peab tänavuse traagilise viljakasvatusaasta suurimaks probleemiks seda, et õigel ajal koristamata jäänud talivili on läinud peas kasvama. "See on hirmus vaatepilt - nisupea sarnaneb jõulukuusega, teradest on poolteisesentimeetrised idud väljas," nendib ta.
Üksikute ilusate ilmade ajal on tulnud teha valik: mida võtta, mida jätta. Pajusi põldudelt otsustati koristada oder ja suvinisu, et lehmadel oleks talvesööt olemas. 300 hektarit vilja oli nädala alguse seisuga veel koristamata ning juba jõudnud peas kasvama minna. See ei kõlba Paali sõnul enam ka loomasöödaks. "Nuputame, mida sellega teha," tunnistab põllumajandusettevõtja.
Ettevaatust: mürgid söödas!
Eestis on tänavu palju räägitud-kirjutatud teravilja koristamisega seotud raskustest, saagikadudest ja kvaliteedist. Levinud on arvamus, et kui halva kvaliteediga teravili muuks ei sobi, siis loomasöödaks ikka. Põllumajandusuuringute Keskuse asedirektor Märt Nõges aga hoiatab loomakasvatajaid riknenud vilja eest ning ütleb, et see on kui mõõk loomakasvatuse pea kohal.
"Teraviljade sobivus loomasöödaks sõltub mükotoksiinide sisaldusest," teatab Nõges. "Nende peamised põhjustajad on saagiaasta ilmastik ja hilinenud koristus."
Mükotoksiinid on looduslikud mürgid, mida toodavad hallitusseened. Suurtes kontsentratsioonides põhjustavad need loomadele raskeid tervisehäireid, toodangu langust ja isegi surma.
Põllumajandusuuringute Keskuse andmetel kasvatatakse Eestis 60% viljast oma loomade söödaks. "Selle vilja ohutus kujuneb ilmselt käesoleval aastal loomakasvatuses väga teravaks probleemiks - teraviljakasvatuse majanduslik kahju võimendub loomakasvatuses, sealhulgas Eesti põllumajanduse trumpalal piimakarjakasvatuses," märgib Nõges.
Teadlane rõhutab, et tänavu on läinud pisku Eestis koristatud viljast toiduviljaks ja firmadele, kes seda loomasöödana kokku ostavad. "Vili tuleb ära koristada, aga iseasi, mida sellega tehakse."
Nõgese hinnangul on Eesti ebaefektiivse loomakasvatuse peamine põhjus viletsa kvaliteediga sööt. Eriti tundlikud on tema sõnul mükotoksiinidele sead ja kodulinnud.
Teadlane: mürgid tekivad harva
Eesti Maaviljeluse Instituudi vanemteaduri Heino Lõivekese sõnul võib mükotoksiinide tekkimine saada alguse juba põllul või käivitub see niiskes viljas hoidlas. "Õnneks ei teki mükotoksiinid hallitusseente paljunemisel alati," lisab ta. "Need tekivad harva ning selleks peab esinema samaaegselt terve rida neid soodustavaid tegureid: vilja varajane lamandumine, kasvuperioodil haiguste tõrjeks fungitsiidide kasutamisest loobumine, teravilja kasvatamine teravilja järel, suur sademete hulk teraviljade õitsemise eel ja ajal ning koristuseelsel ja koristusperioodil."
Lõiveke selgitab, et hoidlas oleneb mükotoksiinide tekkimine vilja kuivatamisest: mida kiiremini vili puhastatakse ja kuivatatakse, seda väiksem on võimalus hallitusseente paljunemiseks ning mükotoksiinide tekkimiseks. "Koristatud viljas võib mükotoksiine tekkida, kui see jäetakse puhastamata ja kuivatamata hunnikusse seisma, kus algab mikroorganismide paljunemisel niiske vilja isekuumenemine. Hoiatav signaal on viljas hallituse või kopituse lehk, vilja tuhmunud või hallikas värvus, samuti roosade terade esinemine. Hallitanud vili, kui seal pole veel isegi alanud mükotoksiinide tekkimine, on ikkagi söödaks või toiduks kasutamisel ohtlik, vahel isegi surmav," teatab Lõiveke.
Mükotoksiinid külvavad häda
- ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) hinnangul on mükotoksiliselt saastatud igal aastal ligi veerand kogu maailmas kasvatatavatest põllukultuuridest.
- Organismi sattumisel võivad mükotoksiinid esile kutsuda mürgistusnähte.
- Põllumajandusloomadel avaldab mükotoksiinidega saastunud loomasööt mõju kasvule, piima- ja munatoodangule, sigivusele ning immuunsüsteemile.
- Mükotoksikooside diagnoosimine on raske, sest loomadel võib avalduda mõni või paljud järgnevatest sümptomitest: seedehäired, söögiisu langus, oksendamine, kõhulahtisus (tume või verine), alatoidetud väljanägemine, viljatus, tiinuse katkemine, innahäired, pärasoole väljalangemine, maksakahjustus, hingamishäired (kopsuturse), ebakorrapärane südame töö, silmade pilkumine, pulstunud karvkate, suu limaskesta kahjustused, surm.
- Mükotoksikooside diagnostikas on äärmiselt oluline söödaproovide õige võtmine analüüsideks. Nii hallitusseened ise kui ka nende toodetavad mükotoksiinid on loomasöödas tavaliselt jaotunud ebaühtlaselt. Toksiin võib söödas püsida veel pikka aega pärast seda, kui hallitusseen on surnud.
- Eriti suur on mükotoksikooside risk sellel aastal koristatud söödas, kuna ilmastikutingimused on soodsad hallitusseente kasvuks.
Allikas: Jõudluskontrolli Keskuse infoleht
