Risk raskel ajal tasus end ära
Kui Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm läinud laupäeva keskpäeval Jänedal pullitalliteatris talukonkursi parimaid välja hõikas, jäi noortalunike võitja püünele tulemata.
Telefonile vastab noormehe ema Maie: “Lehmal oli raske poegimine, kahju, et ei saanud tulla.”
Peremees Heigo Heinsalu, tänavune parim noortalunik, saab mahti pikemalt rääkida õhtu hakul.
17aastaselt peremeheks
Tänavu toimusid Jänedal 20. talupäevad, tänavu saab 20 aastat Eesti taasiseseisvumisest. Küsin praegu 34aastaselt Raplamaal Lelle kandis tegutsevalt mehelt, kas ta kujutas 20 aastat tagasi ette, et temast saab talupidaja.
Selgub, et Uuetoa talu loodigi paarikümne aasta eest, suurel talude taastamise ajal ja selle praegune peremees, toona 14–15aastane mehehakatis, ei osanud siis veel oma tulevikku väga selgelt ette kujutada.
“Linna ei ole ma kunagi kippunud,” ütleb ta nüüd, kui on 14 aastat tõsiselt piimatootmise ja piimakarja arendamisega tegelenud. Pärast Vigala põllutöökooli lõpetamist võttis ta 17aastasena vanematelt talu üle.
Väike ja päevinäinud laut oli siis karjaköögiga ühe katuse all. Sinna mahtus vaevalt paar looma. Kõigest kolm aastat hiljem valmis tallu uus laut 44 lüpsikohaga.
Kaul Nurm möönab, et piimatootmises on noor talunik tänapäeval pigem erand kui reegel. “Poolsada lehma kaks korda päevas sööta ja lüpsta!” põhjendab ta.
Seda kinnitab ka noortalunike toetuse taotlejate statistika. Kuna piimakarjakasvatusega tegelevate noorte ettevõtjate osakaal on olnud väga väike, alla 6% toetuse saajatest, eelistatakse tänavu toetuse jagamisel neid noori, kes kavandavad jätkata just piimakarjakasvatusega.
“Keeruline ala, päris nullist enam ei alusta,” arvab seekordne parim noortalunik. “Tol ajal ei teadnud keegi, kui suureks peavad talud minema, et tootmine ära tasuks.”
Ainus oma külas
Uuetoa talu loomadele jäi 2000. aastal valminud laut peagi kitsaks. Läinud aastal hakkas peremees ehitama uut, lüpsiplatsiga vabapidamislauta, mis sai valmis detsembriks, justkui jõulukingituseks lehmadele. Tulevikus annab see võimaluse minna üle robotlüpsile. Ka sõnnikuhoidla on uus ja vastab euronormidele.
Uus laut mahutab sada lehma, praegu on lüpsilehmi veidi üle poolesaja. “Kui sada lehma täis, olen ikka väiketootja,” tõdeb ta. “Omal ajal võis 20 lehmaga ka tegija olla.”
Neid kaht uut lauta peabki noortalunik oma suurimateks kordaminekuteks 14 peremeheks olemise aasta jooksul. Oma kordaminekutest kõneldes jagub tal ohtralt kiidusõnu Rapla Talupidajate Liidu loomakasvatuse ja finantsmajanduse konsulendile Alvar Timmile, kes on aidanud äriprojekte koostada, ja raamatupidaja Sirje Põdersalule, kes on aidanud rahaasjad korras hoida.
Suurim abi on olnud mõistagi vanematest, kes talu rajasid ja kellega on olnud hea enne otsuste langetamist nõu pidada.
“Riskisin investeerida ka rasketel aegadel,” tunnistab Heinsalu. “Eks kõige raskem oligi siis, kui ehitasime esimest lauta. Rap-
la piimatööstus läks just pankrotti, aga hädas tuli appi OÜ Tavexi juht Artur, kes aitas meid Rakvere piimatööstuse alla.”
Kehtna valla põllumajandusettevõtja Artur Kokk oli Raplamaal üks esimesi, kes sai talupidajana maakasutusõiguse 1988. aastal. Praegu juhib ta suurt piimatootmisettevõtet ja on Heinsalu sõnul ikka ja jälle ümberkaudsetele talunikele abiks.
Oma Kenni-nimelises külas on Heinsalu ainus järelejäänud piimatootja. Ümbruskonnas on veel kolm tootjat.
Talud on Eesti ehe
Tänavu võitis Heigo Heinsalu Maalehe lugejana reisi Assooridele. Selle nädalase reisi kavatseb ta kindlasti ette võtta, ilma et peaks majapidamise ja loomade pärast südant valutama. Muidu on olnud ikka juttu sellest, et kui teraviljakasvataja saab endale puhkust lubada, siis lehmapidaja ei pääse oma loomade juurest kuhugi.
“Kasutan asendusteenust,” selgitab ta. “Seda korraldab taluliidust Merle, kes on hästi tore inimene ja leiab alati asendaja, kui ilusti küsida.”
Peremees tunnistab, et asendaja palkamine põhineb usaldusel, aga midagi halba tal asendajate kohta öelda ei ole.
Küsimuse üle, mida ta ütleks põllumajandusministrile, kui peaks tekkima võimalus temaga omavahel kohtuda, mõtleb mees pikalt … Naerab siis napilt ja lausub, et põllumajanduspoliitika peaks olema stabiilne ja järjepidev, sest põllumajandus on pika toimega ala. “Ja et ikka talusid toetataks, sest korras talud kaunistavad Eestimaad,” lisab ta.
Konkurss “Eesti parim talu 2011”
- Tootmistalud
I koht — Kaupo Uukivi ja Mare Raja, Raja talu, Lääne-Virumaa
II koht — Madis ja Taimi Uppin, Kõrtsijüri talu, Võrumaa
III koht — Aivar Kundla ja Merle Vendla, Arjadi-Jüri talu, Viljandimaa
- Alternatiivset suunda arendavad talud
I koht — Valeri Kostin ja Ülle Uibokand, Jaaniraotu talu, Võrumaa
II koht — Kalju ja Svetlana Tipka, OÜ Kalme-Veski, Valgamaa
- Parimad noortalunikud
I koht — Heigo Heinsalu, Uuetoa talu, Raplamaa
II koht — Anti Likk, Teeääre OÜ, Harjumaa
III koht — Ahti Everst, Kaktuse talu, Valgamaa
Konkurss toimus kolmes kategoorias — põllumajandussaadusi tootvad talud, alternatiivset suunda arendavad talud ja noortalunikud. Konkursi käigus hinnati talude tootmistaset, tulemuslikkust ja innovatiivsust, samuti keskkonnanormide järgimist ja üldist heakorda nii tootmises kui talus tervikuna. Oluliseks peetakse ka põlvkondade järjepidevuse hoidmist talus ning talupere ühiskondlikku aktiivsust ja osavõttu organisatsiooni tööst. Kokku esitasid kohalikud organisatsioonid konkursile 13 talu.
Eestimaa Talupidajate Keskliit
