RMK arvestab looduskaitse hinda
RMKs on valmis saanud esimesed uued arengukavad kaheksale metskonnale, ülejäänud üheksa metskonna arengukavad valmivad kevadel. Kavad said Läänemaa, Lääne-Virumaa, Põlvamaa, Pärnumaa,
Raplamaa, Valgamaa, Võrumaa ja Vändra metskond.
Kümneks aastaks (aastani 2021) koostatud kavades antakse ülevaade piirkonna riigimetsavarudest, planeeritud raiemahtudest, maakasutusest, metsakasvatusest, looduskaitsest ja puhkevõimalustest.
Muu hulgas on kavades hinnatud metsanduse majanduslikke ja sotsiaalseid mõjusid piirkonnas.
Huvitav on, et esimest korda on välja arvestatud, kui palju jääb konkreetses metskonnas range kaitsega kaitsealade tõttu saamata metsamajanduslikku tulu ehk mis kaitsemeetmed maksma lähevad.
Piirangute mõju
Arvestuse aluseks on võetud metsanduse arengukavas olevad näitajad, et iga tihumeeter töödeldud puitu annab riigikassasse 8.90 eurot makse ning et iga tihumeetri puidu töötlemisega luuakse 34.50 eurot lisandväärtust.
Näiteks Läänemaa metskonnas on metsamajanduslikust kasutusest välja lülitatud (2012 märtsi seis) 17,4% ehk 4160 ha rangelt kaitstavat metsa. Arengukava koostajad on arvestanud, et igal aastal jääb seetõttu metskonnas puidukasutusse tulemata üle 6000 tm metsamaterjali, mille eest saamata jääv müügitulu on Läänemaal ligi 0,2 miljonit eurot aastas.
Riigikassasse jääb maksudena laekumata 55 000 eurot aastas ja metsatööstuses jääb loomata lisandväärtust 210 000 euro eest aastas.
Omavalitsustel jääb majanduspiirangute ja range kaitse tõttu saamata hinnanguliselt 30 000 eurot maamaksu.
Läänemaa metskonnas kavandatakse veel 563 ha kaitsealasid.
Arvestades piirkonna keskmisi näitajaid (1 ha metsa range kaitse viib Läänemaal puidukasutusest välja 1,48 tihumeetrit aastas; 1 ha range kaitse vähendab puidukasutuse tulu 52 € aastas), viib see puidukasutusest välja veel 836 tm aastas ja puidukasutuse tulu väheneb 43 551 € aastas.
Saamata jäävad maksud
Samad näitajad on välja toodud ka teiste metskondade puhul.
Rangelt kaitstavates metsades kasutamata jääva puidu arvelt jääb aastas riigikassasse maksudena laekumata: Lääne-Virumaa metskonnas 413 000 €, Põlvamaa metskonnas 135 000 €, Pärnumaa metskonnas 377 000 €, Raplamaa metskonnas 150 000 €, Valgamaa metskonnas 260 000 €, Võrumaa metskonnas 200 000 € ja Vändra metskonnas 285 000 €.
Omavalitsustel jääb majandamispiirangute ja range kaitse tõttu hinnanguliselt saamata maamaksu: Lääne-Virumaa metskonnas 172 000 €, Põlvamaa metskonnas 43 000 €, Pärnumaa metskonnas 99 000 €, Raplamaa metskonnas 115 051 €, Valgamaa metskonnas 14 600 €, Võrumaa metskonnas 31 000 € ja Vändra metskonnas 55 000 €.
Loomata töökohad
Metskondade arengukavades on välja toodud ka metsamajandusliku tööhõive näitajad. Toetutud on metsanduse arengukavas toodule, et 1 miljoni kuupmeetri puidu varumine, transport ja töötlemine tekitab vähemalt 2350 töökohta.
Läänemaa metskonnas tekitab varutav metsamaterjal metsasektoris vähemalt 101 töökohta ja rangelt kaitstavate metsade puidukasutuse piirang jätab loomata 16 töökohta.
Kui vaadata kõigi kaheksa metskonna näitajaid, jääb neis olevate range kaitsega kaitsealade tõttu metsasektoris loomata kokku 474 töökohta.
* * *
Valminud arengukavadega saab tutvuda RMK kodulehel www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/metsamajandamiskavad.
