RMK lõpetab jahiteenuse pakkumise
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul ei suuda jahimajandus selliselt korraldatuna iseennast ära majandada ning riigil pole põhjust jahituristidele teenuse osutamise eest peale maksta. “Edaspidi anname RMK-le kuuluvad jahipiirkonnad jahimeestele kasutamiseks avalike enampakkumiste korras. Jahipiirkondadest moodustatakse looduslikes piirides väiksemad jahialad ning huvilistel on võimalik konkureerida 1-aastaste jahipidamis- ja ulukihooldetööde lepingute saamiseks,” sõnas Kallas.
Sellist jahipidamise korraldamist on kahel aastal RMK Kilingi-Nõmme ja Anguse jahialadel juba katsetatud ning see on osutunud edukaks. „Pakkumistulemused annavad adekvaatse pildi jahimeeste vajadustest ja võimalustest riigimaad tasu eest jahipidamiseks kasutada,“ selgitas RMK jahimajanduse osakonna juhataja Kalev Männiste. “Jahipiirkondade rendileandmisel kaasneb ulukite küttimise loaga kohustus küttida jahialalt suurulukite kõrval ka väikekiskjaid ja kopraid, samuti kohustus ulukihooldetöödeks ja lisasöötmiseks. Seega on ka edaspidi tagatud jahikorralduskavast tulenevate kohustuste täitmine.”
Enampakkumised kuulutatakse välja ning loodetakse läbi viia enne uue jahihooaja algust 1. juunil.
Nimetatud muudatus RMK töökorralduses jõustus samaaegselt käesoleva jahihooaja lõppemisega 28. veebruaril. Seoses sellega kaotatakse lähiajal 14 jahimajanduse tegevusvaldkonna töökohta. Kolmele inimesele pakutakse uut tööd RMK siseselt, 11 jahimajanduse töötajat on RMK aga sunnitud koondama. “Peame oluliseks, et kõik koondatud töötajad leiaksid endale peatselt sobiva rakenduse ning selleks teeme aktiivset koostööd Töötukassaga,” kinnitas RMK personaliosakonna juhataja Ülle Pällo.
RMK jahindusalane tegevus lähtub edaspidi eelkõige maaomaniku ning metsakasvataja huvidest. Jahinduse eest vastutab RMK metsahalduse tegevusvaldkond ning igas metskonnas esindab RMK jahindusalaseid huve metsaülem.
“Meie eesmärgiks on looduse liigirikkuse ning rohkearvuliste ulukipopulatsioonide säilimine, tagades samas ülemääraste metsakahjustuste ärahoidmise metsade uuendamisel ja kasvatamisel,” sõnas Aigar Kallas. Selleks, et metsakasvatajate ja jahimeeste vahel tekiks sellekohane ühine arusaamine, on Eesti Jahimeeste Selts ja RMK moodustanud spetsiaalse töörühma. “Loodame välja töötada lepingu, mis sõlmitakse RMK ja riigimaa jahindusliku kasutaja vahel ja mis kaitseks mõlema osapoole huvisid.”
Muudatused RMK jahimajanduses lähtuvad RMK arengukavast aastateks 2009-2012, millega nähti ette kahjumlike jahipiirkondade majandamisest loobumist ning jahipiirkondade piiride korrigeerimist.
