Kohalikud inimesed korraldasid 20. jaanuaril RMK vastu meeleavalduse, kuid see riigimetsa majandajat raieplaani muutma ei pannud.

Tekitab jõuetuse tunnet

Leo Laanetu ütles, et tavaliselt ta sellistesse olukordadesse ei sekku, kuid nüüd tahaks kohalikke inimesi toetada. “Need, kes ise praegu RMKs ametis, ei tee seda, ja ma saan põhjusest aru, sest neil on vaja oma peresid toita. Meie oleme juba vanad, aga kogemust ikka on, midagi oleme oma elus ära teinud. Meil peaks olema õigus sõna võtta.”

Leo Laanetut paneb tekkinud olukorras kõige rohkem imestama RMK jäikus. Esiteks, et lageraiest ei loobuta, ja teiseks, et kohalike huvidega üldse ei arvestata. Staažika metsamehe arvates oleks võimalik siiski kasutada selles konkreetses metsas teisi majandamisviise.

RMK peaks Leo Laanetu arvates inimasulate lähedal raiet tehes kohalike huvidega palju rohkem arvestama.

Ta meenutas, kuidas nõukogude ajal, n-ö Heino Tederi ajal oli metskondadel lausa kohustus lisaks sellele, et oma tööga hakkama saada, hoolitseda selle eest, et hea oleks ka nendel inimestel, kes metskonna piirkonnas elavad.

Seda peeti silmas näiteks sellega, et kohalikel oli võimalus endale riigimetsast kütteks raiejäätmeid saada, ent oli ka juhtumeid, kus külade lähedal jäid raied tegemata ning raieplaani täitmiseks leiti võimalus mujalt, kus see kohalike elu ei häirinud.

“Kui kõigile ettepanekutele suure jäikusega vastu seistakse, tekitab see inimestes jõuetuse tunnet ja nad lihtsalt põgenevad maalt ära,” ütles Laanetu.

Leo Laanetu rõhutas vahet toonase ja nüüdse riigimetsanduse vahel. Toona olid metskonnad väikesed ja riigimetsanduses alles kohalik tasand – kõrvu elades ei saanudki metskonnainimesed külarahva huvidest üle astuda.

Reformidel on kõrge hind

Nüüd rõhutab RMK metsa majandamise tõhusust ja ökonoomikat, metskonnad on suureks reformitud ja side kohalike inimestega tegelikult katkenud –suhted on kauguste tõttu umb-isikulised.

“Selle edu eest oleme pidanud maksma ikka päris kõrget hinda,” nentis Laanetu, viidates maaelu hääbumisele, tühjaks jäänud taludele ja sündimata lastele.