„Leping annab jahipiirkonna kasutajale õiguse riigimetsas pidada jahti suur- ja väikeulukitele, teostada ulukihoolet ja püstitada jahindusrajatisi,“ selgitas Kalev Männiste. „Lepingu soovime sõlmida võimalikult kiiresti, sest ilma lepinguta riigimetsa jahinduslikult kasutada ei saa.“ Lähinädalatel saadab RMK jahipiirkonna kasutajatele ettepanekud uute lepingute sõlmimiseks.

Männiste sõnul on kõige olulisem kokkulepe lepingus ulukikahjustustega seonduv. „Olulisi kahjustusi käsitletakse metsaseaduse põhimõtete alusel ehk teisisõnu, oluline on metsakahjustus vaid siis, kui kahjustamise järel ei ole enam alles niipalju terveid puid, et allesjäänuid metsaks lugeda,“ täpsustas Männiste ja lisas, et jahiühendusel tekib kohustus hüvitada vaid need otsesed kulud, mida RMK peab kahjustuskohas tegema. Alternatiivina kulutuste hüvitamisele võivad jahipiirkonna kasutaja ja RMK kokku leppida oluliste ulukikahjustuste likvideerimises ka muul viisil, näiteks kahjustatud puud uutega asendades.

Ulukikahjustuste ennetamiseks rajab RMK riigimetsa suurema istutustihedusega metsakultuurid vastavalt riigimetsa uuendamise juhendile. RMK teavitab jahipiirkonna kasutajaid kõikidest olulistest ulukikahjustustest ja metsakaitseekspertiisi tulemusest.