Keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Rohelise taristu ehitamine on sageli hea investeering nii looduse, majanduse kui ka tööhõive jaoks. Seal, kus see on majanduslikult ja keskkonna seisukohalt mõttekas, peaksime andma ühiskonnale lahendusi, mis töötavad looduse kasuks, mitte selle vastu.”

Roheline taristu on sageli odavam ja vastupidavam kui alternatiivsed lahendused, mida pakub tavapärane tsiviilehitus. Liigirikkad pargid, haljasalad ja värske õhu koridorid võivad näiteks leevendada suviste kuumalainete negatiivset mõju. Lisaks sellele, et roheline taristu toob kasu keskkonnale ja tervisele, toob see ka mitmesugust sotsiaalset kasu: loob töökohti ja muudab linnad atraktiivsemaks elu- ja töökeskkonnaks. See võimaldab suurendada eluslooduse osa ka linnas.

Strateegia keskendub järgmisele:

- rohelise taristu edendamine peamistes poliitikavaldkondades, nagu põllumajandus, metsandus, looduskaitse, veemajandus, merendus ja kalandus, regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, transport, energeetika, katastroofide vältimine ja maakasutuse poliitika. 2013. aasta lõpuks töötab komisjon välja suunised, et näidata, kuidas integreerida roheline taristu kõnealuse poliitika rakendamisse ajavahemikul 2014-2020;

- rohelise taristu toetuseks teadusuuringute ja andmekogumise tõhustamine, teadmistebaasi tugevdamine ja uuendusliku tehnoloogia edendamine;

- rohelise taristu projektide rahastamisvõimaluste parandamine — komisjon loob 2014. aastaks koos Euroopa Investeerimispangaga ELi rahastamisvahendi, millega hakatakse toetama rohelise taristu projekte;

- rohelise taristu projektide toetamine ELi tasandil — 2015. aasta lõpuks viib komisjon läbi uuringu, et hinnata rohelise taristu üleeuroopalise võrgustiku arendamise võimalusi.