Rohuribad: poolt ja vastu
See on üks nõudeid, et põllumees saaks keskkonnasõbraliku majandamise toetust.
Mitmeaastase taimestikuga põlluservade ülesanne on tagada loodusliku või looduslähedase taimkatte olemasolu suurte põldudega maastikul. See soodustab putukate, mullamikroobide ja lindude elutegevust.
120 miljardit dollarit aastas
“Paljud põllumehed pole veel aru saanud keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamiseks seatud nõudest, mille kohaselt tuleb põllu ja tee vahele jätta kahe kuni viie meetri laiune rohuriba,” ütleb Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe.
Tema sõnul ei levita nõuetele vastavalt hooldatud rohuriba mitte umbrohtusid, vaid loob elupaiga põllukasuritele. “Põllukasurite hulgas on nii linde kui imetajaid, kuid enamik neist on putukad ja ämblikud.
Piirimäe andmetel sõltub maailma 115 peamisest kultuur-
taimest 87 saagikus tolmeldajatest: erakmesilased, kimalased, sirelased jt. Nende aastatööd on hinnatud 120 miljardile dollarile.
Tolmeldajad vajavad pesitsemiseks ja elutegevuseks põllu lähedusse jäävaid elupaiku, sealhulgas õigesti hooldatud rohuribasid. Lisaks kasvavad rohuribadel õistaimed, mis pakuvad mujal elavatele tolmeldajatele täiendavat toidulauda.
Kahjurite vaenlased — jooksiklased, lühitiiblased ja lepa-
triinud — hoiavad kahjurite söömisega ära suure saagikao. Maailma toidutoodangust langeb üle 40 protsendi kahjurputukate, haiguste ja umbrohtude ohvriks,” ütleb Piirimäe.
Ta lisab, et rohuribad on lihtne trikk saagi suurendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks ning kemikaalide ostmise vähendamiseks.
Enne rohuriba nõude kehtestamist tegid uuringuid maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi ning Tartu ülikooli teadlased. Praegu püütakse arvuliselt hinnata nende majanduslikku ja keskkonnakaitselist tulusust ning töötatakse välja täpsemaid ribade majandamise juhiseid, sealhulgas sobivaid seemnesegusid.
Tolmeldajat vajab raps
“Enamik Eesti põlde on liigendatud, neis on kivihunnikuid, puudesaarekesi ja teisi põllu-
harimisest puutumata maastikuelemente, mis loob kasuritele piisavalt elupaiku,” väidab ligi tuhandel hektaril teravilja kasvatav Aare Mölder. Teeääred on tema arvates elupaigana ebasobivad.
“Meil on paljud teed kruusa-kattega ja teeservad paksu maan-teetolmuga kaetud, mis ei soodus-
ta putukate ja lindude elu. Kui hooldada teeservi nii, et umbrohud ei leviks, ei täida need eesmärki. Pigem elavad teeservades närilised, kes pehme talve korral kahjustavad talirapsi ja köömneid.”
Samuti tuletab põllumees meelde, et enamik põllul kasvatatavaid kultuure on isetolmlejad. “Eestis on oluline tolmeldamist vajav põllukultuur raps, teised — nagu ristiku seemnepõllud, tatar ja muud — on tagasihoidliku levikuga,” sõnab Mölder.
Kuidas hooldada rohumaaribasid?
KATRIN RANNIK
põllumajanduskeskkonna büroo juhataja
Kuna põlluservade eesmärk on keskkonnakaitse, võib neid niita hiljem. Kui põllu-serva kohta taotletakse keskkonnasõbraliku majandamise toetust, tuleb seda niita enne 20. juulit.
Kui servale toetust ei taotleta, tuleb vältida ebasoovitava taimestiku ulatuslikku levikut, kuid konkreetset niitmiskuupäeva ei ole. Kui põlluserv on jäetud ja sellele taotletakse muid pindalatoetusi, on niitmise tähtajaks 31. juuli.
Põlluservadel ei tohiks kasutada taimekaitsevahendeid ega väetisi.
Kui põlluserva kohta taotletakse toetust, ei tohi esineda looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike ega tuulekaera.
