Roomet Sõrmus: koda ei poolda põllumajandustootjatele toetuslagede kehtestamist


Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus
Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet SõrmusFoto: Sven Arbet

Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus leiab, et Euroopa Liidu plaan toetused suurematelt ettevõtetelt väiksematele ümber jaotada või seada ettevõtetele toetuslaed, ohustaks Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimet.

Euroopa Komisjon avaldas möödunud nädalal kavandi Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks aastatel 2021-2027. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kogueelarvet plaanitakse viis protsenti vähendada, kuigi Eestile ja teistele Balti riikidele määratud osa tõsta liidu keskmisele mõnevõrra lähemale. Eestis suunataks otsetoetustesse seega 13,6 protsenti rohkem vahendeid kui käesoleval perioodil.

Euroopa Komisjon soovib ühele ettevõttele makstavaks toetuste laeks seada 60 000 eurot, et suunata raha suurtelt põllumajandusettevõtetelt väiksematele majapidamistele. Eelarvedebatis saab veel kõigi aspektide üle arutleda.

Roomet Sõrmus, juhul, kui ettevõtte toetuslagi saaks olema 60 000 eurot, nagu Euroopa Komisjon on välja pakkunud, kui paljusid põllumajandusettevõtteid see Eestis puudutaks? Kui suurt mõju see neile avaldaks?

Komisjon on Euroopa Liidu eelarvekava teatises välja käinud, et kavas on soodustada tasakaalustatumat toetuste jaotamist ettevõtte tasemel kohustuslike toetuslagede kehtestamise või suurematele ettevõtetele vähenevate hektarimaksete kaudu, arvestades seejuures tööjõukuludega. See tähendab, et toetus jaotatakse ümber keskmistele ja väikestele ettevõtetele.

Seotud lood:

Komisjonist aprilli lõpus lekkinud ÜPP määruste eelnõu kohaselt tahetakse otsetoetuste kohustuslikuks maksimaalseks ülempiiriks seada 60 000 eurot ühe abisaaja kohta. Kavandatava õigusakti kohaselt lahutavad liikmesriigid enne toetuste ülempiiri rakendamist otsetoetustest põllumajandustootja deklareeritud põllumajandustegevusega seotud palgad, sealhulgas tööjõukuludega seotud maksud ja sotsiaalmaksud, ja tasustamata tööjõu puhul võrdväärsed kulud.

Tegelikult pakutud toetuslagi Eesti põllumajandusettevõtetele probleeme ei tohiks valmistada.

Kui võtta aluseks, et toetusõigusliku maa pind Eestis võiks olla 1 miljon hektarit ja Eestile eraldatav otsetoetuste summa 2021-2027 seitsmeks aastaks on kokku 1,243 miljardit eurot, siis kujuneks keskmiseks otsetoetuseks hektari kohta 178 eurot. Sellel juhul saaks üle 60 000 euro kõik ettevõtted, kus on üle 337 hektari toetusalust pinda. Selliseid ettevõtteid oli 2017. aastal Eestis EPKK arvutuse kohaselt ligikaudu 600.

Kui komisjon lubab toetuste ülempiiri kohaldamisel enne toetuste vähendamist otsetoetustest maha lahutada ettevõtte põllumajandustegevusega seotud tööjõukulud, siis nendest 600st Eesti põllumajandusettevõttest enamusele pakutud toetuslagi probleeme ei tohiks valmistada. See küsimus vajaks siiski põhjalikumat analüüsi nende ettevõtete osas, kus kasutatakse suhteliselt vähe tööjõudu, näiteks teraviljakasvatusele spetsialiseerunud ettevõtted.

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimet ohustaks toetuslagede kehtestamisest rohkemgi toetuste ümberjaotamine suurematelt ettevõtetelt väiksematele majapidamistele.

Mil moel on otsetoetuseid ettevõtte suuruse järgi seni piiratud?

Praeguse süsteemi kohaselt vähendatakse toetusi, kui ühtse pindalatoetuse summa on suurem kui 150 000 eurot. Sellel juhul vähendatakse 150 000 eurot ületavat osa viis protsenti, siiski võetakse enne toetuste vähendamist arvesse taotleja esitatud tõendeid tööjõukulude kohta.

Milline oleks optimaalne toetuslagi?

Kuigi Eesti põllumajandusettevõtted on võrreldes mitmete teiste riikidega mõnevõrra suuremad, siis on nad kõik maapiirkondades olulised tööandjad ja toidutootjad. EPKK ei poolda aktiivsetele põllumajandustootjatele toetuslagede kehtestamist.

Kuivõrd oleks väiksematele ettevõtetele abiks lisanduv raha, mis tuleb nii Eestile määratud osa suurenemiselt kui ka suurematele ettevõtetele toetuslae seadmiselt?

Loe veel

Eesti põllumajandussektori konkurentsivõimet ohustaks toetuslagede kehtestamisest rohkemgi toetuste ümberjaotamine suurematelt ettevõtetelt väiksematele majapidamistele. Euroopa Komisjon leiab, et liikmesriigid peavad rakendama ümberjaotavat sissetulekutoetust. Selle kohaselt tõstetaks näiteks esimeste hektarite toetusmäära.

Liikmesriikidele soovitakse anda paindlikkus ümberjaotava sissetulekutoetuse maksmisel määrata summa hektari kohta või erinevad summad erinevate hektarite vahemike kohta, samuti maksimaalne hektarite arv tootja kohta, mille kohta ümberjaotavat toetust makstakse. Ümberjaotatud toetuse summa hektari kohta ei tohiks ületada liikmesriigi keskmist otsetoetuse summat hektari kohta.

Esimeste hektarite toetusmäära suurendamine annaks maaomanikele selge stiimuli rendihindade tõstmiseks.

Kõige kahjulikum oleks esimeste hektarite toetusmäära suurendamine, sest Eesti põllumajandusettevõtted kasutavad palju rendimaad. Statistikaameti andmetel oli rendimaa osatähtsus ligikaudu 60 protsenti. Esimeste hektarite toetusmäära suurendamine annaks maaomanikele selge stiimuli rendihindade tõstmiseks, mis oleks kahjulik kõikidele aktiivsetele tootjatele, nii suurematele kui ka väiksematele tootmistaludele.

Kuidas saaks siis väiksemaid ettevõtteid toetada?

Ühise põllumajanduspoliitika mõlema samba raames on olemas suur valik meetmeid, mis on sobilikud väiksemate põllumajandusettevõtete toetamiseks ja konkurentsivõime tõstmiseks. Erinevate probleemide lahendamiseks tuleks kasutada asjakohaseid meetmeid, näiteks selliseid, mis aitaksid tõsta hektari kohta toodangut. Kardan, et otsetoetuste ettevõtte suurusest lähtuv ümberjaotamine tekitab vaid moonutusi ja ei aita tõsta väiksemate tootjate konkurentsivõimet.

Eesti Maaülikooli poolt möödunud aasta oktoobris koostatud uuring näitas, et otsetoetuste vähenemine või suurenemine mõjutaks kõige enam keskmiste suurusgruppide tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust. Kõige väiksemates suurusgruppides on majanduslikult jätkusuutlikke tootjaid vähe ja otsetoetuste kasv olukorda ei parandaks. Pikemas perspektiivis parandaks tootjate majanduslikku jätkusuutlikkust otsetoetuste suurenemisest enam tootlikkuse parandamine ning kõrgemate ja vähem volatiilsete toodangu hindade saavutamine.

Loe uue eelarvekava kohta ka artiklist „Euroopa Liidu põllumajanduse uues eelarvekavas Eesti toetused tõusevad, kuid Euroopa keskmisele veel ei lähene“.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare