Roomet Sõrmus: Põllumajandustoetuste tõus võib olla näiline
Viimase aasta jooksul on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) oma tegevuses suurt tähelepanu pööranud EL ühise põllumajanduspoliitika reformimisele ja Balti riikide ebavõrdsetele toetustele.
Juba 2011. aasta suvel avaldasime avalikku rahulolematust komisjoni ettepaneku üle tõsta Eesti otsetoetused järgmise perioodi lõpuks vaid 58% tasemele EL keskmisest.
Ilmselgelt ebasoodne pakkumine on viinud Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid tihedale koostööle. Korraldasime 2011. aasta oktoobris ning möödunud aasta juunis ja novembris Brüsselis meeleavaldused, mis tõmbasid meie muredele rahvusvahelist tähelepanu.
Oluliseks tööks on olnud meie kohtumised Euroopa Parlamendi võtmeisikutega.
Europarlamendi saadikud pidasid kohtumistel meie nõudmisi üldjuhul põhjendatuks. Arusaadavalt on parlamendi liikmete jaoks rahvuslikud huvid siiski esiplaanil ja ummisjalu meid keegi toetama ei torma.
Europarlamendi põllumajanduskomitee poolt pakutud 65% toetuste tase meid kindlasti ei rahulda, teisalt pole me Brüsseli uksi ka ilmaasjata kulutanud.
Parlamendi ettepanek tähendab võrreldes komisjoni pakutuga Eesti põllumajandussektorile seitsme aasta jooksul 81 miljonit lisaeurot ja toetuste natuke kiiremat korrigeerimist.
Tänaseks on seis otsetoetuste absoluutsummades järgmine: Euroopa Komisjon pakub Eestile järgmise seitsme aasta jooksul 891,3 miljonit eurot, Euroopa Parlament 972,3 miljonit eurot ja novembri ülemkogu laual olnud Herman Van Rompuy pakkumine hinnanguliselt 971,5 miljonit eurot (mõnedel allikatel natuke rohkem).
Aastatel 2007-2013 tuli Euroopa Liidu eelarvest otsetoetusi 498,7 miljonit eurot, kuid koos maksimaalselt lubatud täiendavate otsetoetustega (mida sai maksta Eesti riigi eelarvest) moodustasid põllumajandustoetused kokku 799,8 miljonit eurot.
Leiame, et läbirääkimiste lõpptulemuse hindamiseks tuleks võrrelda uue perioodi otsetoetuste mahtu just viimase numbriga. Eesti ja Brüsseli poliitikud armastavad tihti võrrelda käesoleval ja uuel perioodil vaid EL eelarvest tulevaid otsetoetusi ning jätta mulje, et meie toetused kasvavad pea kaks korda. Reaalsuses söövad aga inflatsioon ja ühise põllumajanduspoliitika reformi raames kavandatavad täiendavad keskkonnanõuded otsetoetuste kogueelarve 10-25% näilise tõusu ära.
Usun, et oleme oma tegevusega palju lähemale jõudnud eesmärgile, et meie nõudmisi mõistaks Eesti rahvas ning ebavõrdsete põllumajandustoetuste küsimus muutuks prioriteetseks kogu valitsuse jaoks.
Eesti põllumajandustoetuste lõpliku taseme osas on kaalukas sõna öelda siiski Euroopa Ülemkogul. Loodame, et Eesti suudab välja kaubelda vähemalt 75% toetustaseme ning toetuste pakutust kiirema võrdsustamise juba alates 2014. aastast. Vastasel korral jäävad meie põllumeeste toetused alates 2014. aastast mitmeks aastaks väiksemaks kui tänavu, sest riigieelarvest ei või tootjatele enam maksta täiendavaid otsetoetusi.
Europarlamendi ettepanekutest leiab ka positiivset. Põllumajanduskomitee raportis tehakse ettepanek maaeluvahendite jaotamiseks liikmesriikide vahel, kuna Euroopa Komisjon pole nende numbritega välja tulnud. Parlamendi ettepaneku kohaselt suureneks EL eelarvest tulevate Eesti maaelupoliitika vahendite maht 767 miljoni euroni (siia lisandub Eesti poolne kaasfinantseerimine), mis oleks 6% rohkem kui käesoleval perioodil.
Põllumajandusminister teatas käesoleval nädalal, et maaelutoetuste jaotamise liikmesriikide vahel on traditsiooniliselt teinud siiski Euroopa Komisjon. Kuna Eesti puhul on maaelutoetuste osa põllumajanduspoliitika kogueelarves väga suur, siis meie hinnangul ei ole peaminister Andrus Ansipil võimalik ilma Eesti maaelutoetuste suurust teadmata EL eelarvekavale heakskiitu anda. Kindlasti ei saa me nõustuda maaelutoetuste vähendamisega võrreldes käesoleva eelarveperioodiga.
