Rootsis valmis juust käsitööna

Eestis valmistati Stefan Lindi juhendamisel Luke meiereis kahe päeva jooksul feta-, mozzarella, poolkõva juustu ning hallitusjuustu, kus sees kasvamas sinine hallitus, peal aga valge hallitus. Esko talus tehti pikantset juustu, kitsepiimajuustu ja koos seltskonnaga nauditavat fondüüjuustu.

Seda, milliseid juuste ka hiljem valmistama hakatakse, ei osanud Esko talu peremees Vello Eensalu veel öelda, enne tuleb vaadata, kuidas koolituse käigus valminud tooted välja tulid. Õige maitse on tunda alles pärast laagerdumist. Eelmisest koolitusest, mis oli aasta tagasi, jäi tootmisse fetajuust.

Lukel toodetakse praegu peamiselt hallitusjuuste. Valmistati ka unikaalset juustusorti - tuharibaga limajuustu.

"Arvestades limajuustu välimust, olin tulemuse suhtes pehmelt öeldes skeptiline," rääkis Brett. "Arutasime juustumeistriga, kas viime kohe sigadele või mekime ise ka. Oli päris hea, et teise variandi valisime. Pean ütlema, et ma pole elus paremat juustu söönud. Isegi naiselt sain kodus kiita."

Koolitustel on alati osalenud ka Nopri talumeierei perenaine Vilve Niilo. Nopri talumeierei on lisaks erimaitselistele kohupiimadele ja teistele piimatoodetele valmistanud juustulaadset toodet sõira. Lähiajal peaks valmima uus meiereihoone, siis plaanitakse hakata tegema ka poolkõva juustu. Esimesed partiid loodetakse Nopris valmis saada veel tänavu.

Kui Rootsis külastatud väikemeiereides valmis juust sõna otseses mõttes käsitööna, siis Vilve Niilo tahab kaasata juustutootmisse arvuti, sest paljusid protsesse saab arvuti abil lihtsustada.

"Rootsist sain lisaks kogemustele juurde julgust proovida ja katsetada," kiitis Vilve Niilo. "Nägin, et ka väikeses meiereis saab valmistada kas või sadat sorti juustu, kui vaid tahtmist on ja ideid ning teadmisi jagub. Sain juurde ka julgust jätkata oma praegust suunda - teen selliseid tooteid, mis mulle endale maitsevad. Selle põhimõtte järgi on välja töötatud kogu praegune Nopri talumeierei sortiment. Õnneks meeldib see ka teistele," naeris Vilve.

Jõuludeks uued tooted

Luke farmimeiereis on juustu valmistatud juba aastaid, ent ometi leiab Aigar Brett, et koolitused on tarvilikud ka temale.

"Rootsis oli kasulik vaadata, kuidas kolleeg töötab, milliseid vahendeid ja töövõtteid kasutab. Eestis ju teisi hallitusjuustu valmistajaid pole, seega kodumaal kolleegidega sellealaseid kogemusi otseselt vahetada ei saagi."

Vahetu kasu rootslaste juures käigust on uus toode - fetajuust väikeses purgis koos õli ja maitselisanditega. Heal juhul saab seda jõulude paiku juba poodidest osta. Jõuludeks loodab Brett müügile saata ka sinihallitusjuustu, mille pealispinnal kasvab valgehallitus.

Eesti poodide juustuletid on kaetud valdavalt üksluise kodumaise masstoodanguga või väheste, peamiselt välismaiste erisuguste juustudega. Koduste väikemeiereide erimaitselisi ja eri valmistamisviisidega saadud tooteid on väga vähe, erinevalt näiteks Rootsist. Seetõttu pole meie üksikutel juustu valmistavatel väikemeiereidel hirmu, et kaup müümata jääks.

"Ma ei jõua praegu kõiki tellimusi täita," kinnitas Aigar Brett.

Pikemalt on Rootsi meiereidest kirjutatud detsembrikuu Maamajanduses.


Juustutegu tuleb õppida

- Juustutootjate koolitused said teoks tänu MTÜ Eesti Piimakäitlemistalude Liidu ja SA Mahepõllumajanduse koostööle.

- Koolitamisega tegeldakse 1999. aastast. Juustuvalmistamine võeti talumeiereide koolitusse seepärast, et juust on väga sobilik talumeierei toode, kuid praegu on kohalikke erijuuste poelettidel vähe.

- Rootsis käidi juustuvalmistamisega tutvumas ka eelmisel aastal ning Rösta meierei juustumeister Stefan Lind on varemgi Eestis viibinud.

- Juustude kilogrammi hind jäi külastatud talumeiereide poodides vahemikku 190-320 Rootsi krooni.

- Åsbergets Gårdmejeri omanik Ann Klensmeden, kes pidas kitsi, ostis naabertalunikult lehmapiima keerulise valemi järgi, milles olid komponentideks piima kokkuostuhind teistes meiereides, ökoloogiline koefitsient, veel mingid liidetavad ning kokku maksis ta piima eest oktoobri alguspäevil umbes 6 Rootsi krooni.