Rootsis koheldakse sigu halvasti
Loomade õiguste eest võitlejad nägid Rootsi seafarmides agoonias vaevlevaid, väljaheidetega kaetud, sügavate haavadega, nakatunud ja halvatud ning ka aedikutesse mädanema jäetud surnud loomi, vahendab Eesti Loomakaitse Selts. Üheksakümmend nelja ehk ligikaudu kümnendikku kõikidest Rootsi seafarmidest ootab ees karistus mitme seaduse rikkumise eest.
94% farmidest puudusid õled. Seaduse kohaselt peab sigadel olema piisavas koguses õlekõrsi, et rahuldada nende vajadust mugavuse ja stiimuli järele - söödas ja aluspanus tuhnimine on tugev instinkt, mis on oluline nii emistele pesade ehitamiseks kui ka põrsastele.
20% farmidest olid emised lukustatud väikestesse puurilaadsetesse tarinditesse, kus nad said ainult lamada ja seista, kuna ümberpööramiseks ei olnud ruumi.
Seaduse kohaselt tuleb loomi hoida „rahuldavalt puhtana”, kuid kahes kolmandikus külastatud farmidest olid sead räpased või väga räpased. See tähendas tihtipeale, et nad istusid või lamasid oma väljaheidete sees. Paljusid aedikuid ei olnud ilmselgelt kaua aega puhastatud.
Filmijad leidis 40% farmidest surnud loomi, nii aedikute seest kui väljast. Mõned loomad olid jäetud sinna mädanema ning teised sead sõid nende laipu.
Lihatöötlejate kinnitusel ei ole Rootsis probleemi, et sead üksteise sabasid näriksid, kuna sigadel on piisavalt ruumi ja õlekõrsi, mistõttu ei ole neil teineteist närimismaterjaliks vaja. See väide osutus valeks – uurijad nägid pooltes farmides sigadel sabanärimisest põhjustatud tõsiseid haavu või puudusid neil sabad üldse.
Loomade heaolu seadus nõuab loomade kaitsmist „mittevajalike kannatuste” eest, kuid 84 % farmidest leiti raskelt haigeid ja haavatud sigu.
Rootsis tapetakse igal aastat 3 miljonit siga, kuid vähesed tarbijad on teadlikud sellest, mis igapäevaselt söödava sealiha, singi ja vorstide valmimisele eelneb. Rootsi Loomaõiguste Liit otsustas sigade igapäevaelu dokumenteerida ja avalikkust teavitada.
Pildid ja videod farmikülastustest leiate aadressilt www.ettlivsomgris.se
