Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi

 (2)
Rootsis saavad hundijahti pidavad jahimehed tapmisähvardusi
TopFoto/Scanpix

Varsti möödub pool sajandit ajast, mil Rootsi sai hundivabaks. 1980. aastal saabusid aga Soomest kolm hunti. Loomad paljunesid ja 2009. aastal oli neid juba nii rohkelt, et korraldati esimene hundijaht üle aastakümnete, kirjutab ajakiri Eesti Jahimees. Nüüdseks on see otsus toonud loomakaitsjate raevukaid proteste ning ähvardusi EL ametnikelt. On teadmata, millega „hundisõda“ lõpeb.

1964. aastaks suutis Rootsi maha lasta kõik oma hundid ja seetõttu – natuke hilinenult küll – keelati ka igasugune hundijaht. Naabrite norrakate juures polnud asjad sugugi paremad. Pikki aastaid töötasid rootslased ja norrakad koos, et hundipopulatsiooni elule turgutada. Aga 16 aastat hiljem saabusid Soomest kolm hunti ja talvel 1983 said nad maha esimese pesakonnaga.

Ülemöödunud aastaks oli esimesest kolmest hundist saanud Rootsi keskkonnakaitse esindaja Michael Schneider sõnul 210 hunti, kellest omakorda oli ligi 20 paaril kutsikad pesas. Seda arvu – 210 – peetakse praegu suurimaks, mida riigis on võimalik taluda.

Rootsi Jahimeeste Seltsi esindaja Gunnar Gloerssoni sõnul on Rootsis huntidega nüüdseks palju probleeme. Eriti põhjapõtrade asualadel, kahju tehakse ka karjale ning murtakse väärtuslikke jahikoeri. 2009. a otsustas parlament (pärast Rootsi huntide olukorra teaduslikku hindamist), et Rootsis ei tohi üle 210 hundi olla ning anti luba küttida 27 hunti.

Seotud lood:

Esimese hooga avaldas ligi 10 000 jahimeest soovi jahist osa võtta. Lubatud 27 hundist tabati 14 juba esimesel päeval. Tänavu lubati küttida 20 hunti, kellest 14 tabati kahe esimese päevaga. Ligi seitsmel tuhandel jahis osalenul jäi kvoot siiski napilt täitmata, sest kokku tabati 19 hunti.

Looduskaitsjate arvates on hunte vähe

Kohalikke looduskaitsjaid ajas alanud hundijaht aga marru. Nende sõnutsi ei ole huntide asurkond Rootsis veel elujõuliseks arenenud. Parlamendi hundijahti lubav otsus on nende arvates ELi seaduste vastu. Seetõttu esitasid nad ametliku kaebuse EL Keskkonnakomisjonile. Sellega paisus tüli üle Rootsi Kuningriigi piiride. Peatselt avaldasid Euroopa meediaväljaanded EL Keskkonnakomisjoni kriitilisi avaldusi rootslaste hundijahi kohta ja nõudsid selle kohest lõpetamist.

Rootsi jahimehed aga kinnitavad, et küttimisega üritavad nad ka hunte päästa. Põhjus on lihtne – kuna kogu praegune hundikari sai alguse vaid kolmest loomast, kannatavad Rootsi hundid tugeva suguluspaarituse käes. Selleks, et uut geneetilist materjali ehk välismaiseid hunte sisse tuua, tuleb neile ruumi teha.

Rootsi Jahimeeste Seltsi eeskõneleja Lidne sõnul ei tea EL, kui piinliku hoolsusega Rootsi jälgib hunte ja hundijahti. Tema sõnul on igal täiskasvanud hundil nimi ja number. Iga kord, kui hunti tabatakse, peab sellest kohaliku maakonna ametnikele teatama. Gunnar Gloersson ütles, et regulatsioone on palju, aga jahi käigus tuleb kvoodi täituvust lausa iga tunni järel kontrollida.

Euroopa Liit plaanib kohtusse minna

Euroopa Liidu ametnikud planeerivad ohustatud huntide küttimise pärast hagi Rootsi parlamendi vastu, sest nende arvates rikub selline tegevus ELi seadusi. Kui EL Rootsi kohtusse kaebab, võib see riigile kümneid miljoneid dollareid maksma minna.

EL nõuab teaduslikku põhjendust hundijahi legaalseks muutmisel. Veel nõutakse, et Rootsi parlament kiiremas korras mujalt Euroopast hunte Rootsi ümber asustaks. Rootsi peabki läbirääkimisi nii Soome kui ka Venemaa esindajatega.

Rootsi peab samuti vastust andma huntide kohta, kes igal aastal õnnetuste, inimeste ohustamise ja salaküttimise tõttu on surnud. Arvatakse, et salaküttide ohvriks langeb igal aastal 25–35 hunti. Ainult mõned üksikud juhtumid on kohtu ette toodud; karistuseks on reaalne vanglakaristus 6 kuud kuni 4 aastat.

Hundijahi vastased marsivad protestiks

Veebruari alguses toimus Stockholmis protestimarss, kus kanti 20 kirstu, mis sümboliseerisid selleks aastaks antud hundikvooti. Ligi 8000 inimest saatis Brüsselisse protestikirja hundijahi vastu.

Rootsi loomade õiguste eest võitlejad on proovinud jahti segada, minnes ilutulestikuga metsa, et hunte eemale peletada.

Endine näitleja ja loomaaktivist Brigitte Bardot tembeldas hundijahi „tagurlikuks“. Ta saatis ka kirja Rootsi keskkonnaministrile nõudmisega, et hundijaht tuleb kiirelt lõpetada.

Paljud jahimehed on pidanud politseisse pöörduma, sest neile on tehtud tapmisähvardusi.

---

Loe veel

Ajakiri Eesti Jahimees esitas kaks küsimust EL Keskkonnakomisjoni kõneisikule Joseph Hennonile.

Miks on EL nii jäigalt Rootsi hundijahi vastu?

Euroopa keskkonnaseadused ei luba püüda ega tappa loomi, kes on kaitsealused ja kelle elutingimused ei ole piisavad asurkonna kosumiseks. Erandi saab teha vaid siis, kui kõnealune liik põhjustab riski avalikule turvalisusele või riivab avalikku huvi. Ja selgi puhul tuleb tõestada, et just see liik on ohu allikas ning tõestada ka seda, et jaht on kõige õigem meetod kahju vältimiseks.

On mitmeid aspekte, mis tõusid EL Keskkonnakomisjoni vaatevälja seoses hundijahi korraldusega Rootsis. Näiteks:
- Rootsi hundipopulatsiooni ebapiisav kaitsestaatus;
- meelevaldne hinnang, et Rootsi huntide arvukus peaks olema just 210;
- kaitsealuse looma loaga küttimisel ei ole arvestatud EL kehtestatud rangete kitsendustega;
- küttimise tagajärjeks on huntide elupaikade kahanemine;
- jahti peeti enne, kui olid korraldatud abinõud huntide geneetilise baasi korrastamiseks (Rootsi hundid kannatavad tugeva suguluspaarituse käes – toim);
- korduv lubadega jaht võib viia mitme hundijahi hooaja kehtestamiseni aastas;
- ebapiisavad kaitsevõtted selle kaitsealuse liigi säilimiseks.

Mis juhtub, kui rootslased siiski jätkavad oma huntide küttimist?

Rootsil on nüüd kaks kuud aega, et vastata ametlikule kirjale, mille me (EL Keskkonnakomisjon) neile saatsime. Vastasel juhul ja siis, kui EL Keskkonnakomisjon on veendunud, et Rootsi hundijaht ei ole piisavalt põhjendatud, jääb vaid üle Rootsi ELi kohtusse viia.

---

Rootsi keskkonnaministeeriumi kommentaar:

Hundijaht Rootsis vastab täielikult kõigile ELs kehtivatele nõudmistele. Rootsi valitsus jätkab pingutusi, et tagada riigi hundipopulatsiooni jätkusuutlikkus.

Erinevatel ühiskonnagruppidel on muidugi erinevad arusaamad, kuidas tuleks hundipopulatsiooni reguleerida. Siiski on tähtis rõhutada, et Rootsi parlament ja valitsus on otsustanud jätkata pingutusi, et saavutada hundipopulatsiooni kestmiseks soodsad tingimused.

Hundijahti kavatsetakse jätkata vähemalt järgmisel aastal. Hundipopulatsiooni kauase ja laia suguluspaarituse mõju püüame leevendada, asustades Rootsi hunte, kes ei ole Skandinaavia päritolu, Soomest näiteks.

Artikkel avaldatud ajakirja Eesti jahimees toimetuse loal.

Maaleht maksab igal kuul ühele tellijale Eesti keskmist palka ja nii 12 kuud järjest.
Telli Maaleht ja osale tellijapalga loosimises!
Vaata lähemalt >

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare