Üks seenenädala eesmärke on õpetada inimesi ära tundma söögiseeni ning eristama neid mürgistest nagu näiteks. Kõige rohkem ajavad inimesed segi valge kärbseseene ja šampinjonid.

"Oskus söögiseeni ära tunda on kasvanud," kinnitas seeneuurija Vello Liiv. "Viimastel aastatel on ilmunud mitu seeneraamatut ja on hea näha, et inimesed on neid enne metsa minekut ka uurinud," on ise mitme seeneraamatu koostamise juures olnud mees veendunud. Ega see seente vahel vahet tegemine väga lihtne ei ole, selgitas ta, sest juba pilvikuid kasvab Eestis üle 200 liigi.

Seeneuurija rõõmustas, et esimeselt seeneretkel avastas ta ühe torujala liigi, mida ta enne Eestis nähtud ei ole. Selle täpne liigitamine seisab veel ees. Ka uudistasid seeneretkelised ilmselt hetkel maailma kuulsaimat seent - seenenädala korraldajate ning Looduskalendri meeskonna poolt üles seatud seenekaamera ees kasvavat looduskaitsealust haruldust korallnarmikut.

Seeneretked jätkuvad veel sel nädalal. Parimad kübarakandjad seatakse kõigile vaatamiseks üles Rõuge rahvamajas avatud näitusele. Kuni pühapäevani on samas avatud tekstiilikunstnik Airi Gailiti seentega värvitud lõngadest valmistatud vaipade ja kangaste näitus. Airi Gailit jagab oma seentega värvimise oskust kõikidele huvilistele ise ka laupäeval.

Et enamik meist käib metsas seeni korjamas siiski pigem söömiseks, siis ei puudu seenenädalal ka kööginurk. Laupäeval keedab meisterkokk Angelica Uudeküll uhke seeneroa. Kulinaarseid elamusi jätkub veelgi, sest pühapäeval toimub seenehoidiste degusteerimine ja konkurss.

Seenepäevi korraldab Viitina loodushariduskeskus, täpsema kava leiab www.viitinalhk.ee kodulehelt.